antiembooliasukad. Ehted ja käekella võtab patsient ära. Kuuldeaparaat võib jääda, samuti võivad tuimastusega operatsioonil jääda hambaproteesid. Prillid võetakse operatsioonisaali kaasa, kui patsient ilma nendeta hakkama ei saa. 1.4. Operatsioonisaali viimine Eelnarkoosis patsient viiakse operatsioonisaali voodis, muidu võib ta kõndida (voodi kaasa). 2. Postoperatiivne õendushooldus Eesmärgiks on patsiendi narkoosist või lokaalsest tuimastusest toibumine, vereringe soodustamine ja hingamisfunktsiooni kindlustamine. 2.1. Jälgimine Operatsioonijärgselt jälgitakse patsiendi teadvust (unisus, segasus, rahutus), hingamist (hingamissagedus, õhupuudus), iivelduse või oksendamise esinemist, valulikkuse ja valu paiknemist, naha niiskust, värvust, temperatuuri, haavapiirkonda (voolus, punetus, turse, valu), eritiste hulka, iseloomu ja välimust, eritamist (urineerimine, roojamine,oksendamine, higistamine),
· Dreenipudelid pannakse kokku ja dreen paigaldatakse steriilselt · Aspiraatori tööd kontrollitakse enne paigaldamist ja töö käigus: o Õhukindlus, vee hulk o Õhuvool o Võimalikud eritised o Nahaalune õhkemfüseem o Hingeldus o Kas dreen on püsinud paigal, sidemed o Kas sümptomid kaovad o Rindkere röntgenkontroll Valu Õhkrinna sümptomiks võib olla valu rindkeres või õlgades. Tuimastusest hoolimata võib dreeni asetamine olla valulik. Ka dreeni paigalolek ja patsiendi liikumine võivad põhjustada valu. Valu võib raskendada hingamist, liikumist ja puhkamist ning suurendada patsiendis hirmutunnet. Patsient hingab jätkuvalt pindmiselt, mis võib viia atelektaasi moodustumiseni, milline omakorda suurendab infektsiooni ohtu. Põetus · Patsient aidatakse mugavasse asendisse · Manustatakse piisavalt valuvaigistit, eriti enne raviprotseduure. Jälgitakse ravimi