hammaste krigistamine jne. Foobiatest vabanemine foobiate hierarhiad sihilikult vastupidiste reaktsioonide kujundamine hambaarstid, ämblikud, pimedus, öökimine Vananemisprotsessi aeglustamine "noorendavad tehnikad" Keskendumisvõime ja mälu parandamine ajamoonutamise meetod Kroonilisest valust vabanemine lihasevalu,kaelavalu,kõhuvalu,migreen,vähk,seljavalu,haavandid,närvivalu · Kinda-aneteesia ühe käe tuimastamine ning selle tunde edasiandmine valulikule piirkonnale · Seksuaalelu tõhustamine impotentsus, seksuaalelu häiretest ülesaamine Lapse hüpnotiseerimine mälu parandamine eksamiteks, pöidla lutsimine, voodi märgamine, sõnakuulmatus NEW AGE'I HÜPNOOS - Seose loomine alateadvuse (hinge) ja kõrgema mina (üliteadvuse)vahel ,et arendada teadvust Taassünd ehk reinkarnatsioon usk taassündi või hinge asumisse uude kehasse pärst eelmise keha surma.
Uue raske seisundi kõrgastme moodustavad 3.-5. haiguspäev.Kui suure põletuspinnaga haige on suutnud üle elada need kaks ohtlikku haigusfaasi (sokk ja intoksikatsioon), siis ähvardab teda juba kolmas oht - infektsioon ehk mädapisikute nakkus, mis puuduliku ravi korral viib veremürgituseni. Kui saadakse üle ka kolmandast ohust, on loota põletuse paranemist ja haige tervistumist. Esmaabi ülesandeks on esiteks põletuspinnas valuärrituse kiire vähendamine ja kaotamine (tuimastamine). Järgmiseks ülesandeks on kahjustatud kudede vereringe taastamine. See vähendab vereplasma kaotust ja takistab kudede kärbumise jätkumist. Kolmandaks peab esmaabi takistama pisikute edaspidist sattumist põletuspinnale ja peab võitlema seal juba olevate pisikute paljunemisega. Kõigepealt tuleb meeles pidada, et põletuste esmaabi võrdlemisi tõhus vahend, külm vesi, on igale inimesele kergesti kättesaadav. Põletatud kehaosa asetamine kohe pärast põletust külma vette või
1676. aastal oli hollandlane Antony van Leeuwenhoek avastanud mikroskoobi abil bakterid, kuid läks veel väga kaua aega, kuni tuldi mõttele, et neil võiks olla mingi seos haigustega. Desinfitseerimisele pani aluse inglise kirurg Joseph Lister. Olles alustanud 1852. aastal arstipraksist, puutus ta kokku küsimuseg, miks haavad mädanema hakkavad. Probleem oli eriti aktuaalne seoses kirurgia tähtsuse kasvuga pärast seda, kui oli kasutusele võetud patsientide tuimastamine kloroformiga. Listerit pani mõtlema asjaolu et kiiremini paranesid kinnised luumurrud, mis polnud kokku puutunud õhuga. Ta järeldas et õhus on midagi mis paneb haava mädanema. Kui prantsuse teadlane Louis Pasteur esitas 1865 aastal teooria selle kohta, et haigused on tõesti seotud bakteritega, hakkas Lister haavu puhastama fenooliga, mis aga osutus liiga tugevatoimeliseks. Ühe mehe põlveoperatsiooni puhul haavküll paranes, kuid kude haava ümber oli kärbunud