Ohutusnõudeid kemikaalidega töötamisel. · Kemikaale ei tohi mingil juhul maitsta, samuti ei tohi nende aurusid sisse hingata( va. Lõhnaõlid ja lõhnaveed, mille lõhnad on absoluutselt kahjutud)! · Kemikaalidega töötades tuleb kanda kaitseriietust: prillid, kindad ja kaitserüü. Paljud mürgised kemikaalid imenduvad läbi naha ja sellepärast ei tohi nad nahale sattuda. · Kemikaalidega töötades tuileb olla väga ettevaatlik tuleohutusega. Paljude keemiatooted on väga tuleohtlikud ja kergesti süttivad. Põlema eisütti mitte vedellahusti ise, vaid selle auru ja õh segu. Sellepärast on soovitatav teha kõik tööd ja uurimused kemikaalidega tõmbekapis. · Kontsentreeritud happed ja leelised on söövitava toimega, nende käsitlemisel tuleb kanda kaitseriietust.
160-320kg jaot 2 ossa. Roogaruhein 180-300kg jaot 2-3 ossa. Kerahein 170-300kg jaot 3 ossa. Põldtimut 180-260 kg jaot 2 ossa. Ja harilik aruhein 150-200 kg 2 osas. Esimene osa antakse alati varakevadel ja siis pärast saake. Niidet rm peaks v 5-6 päeva koristamist. Ühe korraga antav nor ei tohiks olla suurem kui 130 kg/ha. P, K väetised neid vajavad kõik rm tüübid ja v vajad sõlt rm kasu viisist. Norm kult karjamaal: N:P:K 1:0,4:0,6. Kult niitudel suhe 1:0,6:1,2. P K v tuileb anda sügisel 2-3 nädalat pärast rohusaagi kasutamist. See aeg on vaj selleks, et taimed jõuaks varuda varuaineid enne talvitumist. P, K väetised kevadise külvi korral 0,5 km veekogust. Lubiväetised anatakse rm rajamisel ja ka pealt väetisena rm kasutusaastateliga 5-6 aasta järel. 4-5t/ha kohta. Ja vajadus pealt v tuleb sellena, et rohumaadel kasut reeglina happelisi Min väetisi. Klooriidid ja muud soolad. Kui rm pH on alla 5 on see kõikkidele liikidele ebasobiv
annaabi.ee 
