Pole haruldased märkimisväärsed stressireaktsioonid, nagu higistamine, õhupuudus, vabisemine, iiveldis, oksendamine ja jõuetus. 2.2. Teine periood ehk väljutusperiood Kui üleminekuperiood on läbi on käes aeg pressideks. Teine periood võtab tavaliselt tunni, aga võib kesta ka kõigeks 10 minutit või koguni kolm tundi. Teine perioon võib oluliselt pikeneda, kui on antud valuvaigisteid. Isegi pärast pikki, kurnavaid tuhusid tabav teisel perioodil paljusid naisi uus enesepuhang, kui emakakael on täielikult laienenud ja nad teavad, et laps kohe sünnib. Süüd saate olla palju aktiivsem ja vaimselt vabam, ning te tunnete end märksa paremini. Väljutusperioodil võib olla veel üks tähtis eelis: kontraktsioonide valu on lõppenud ja ebamugavus näib olevat kadunud. Niikaua kui väljutamine ei ole liiga kiire laseb lahkliha järk-järgult venitada, võb see olla presside, mitte valude aeg. Sageli tekib
olukorra lahenemiseni. Vaginaalset vaatlust tehakse latentses faasis iga 6 tunni järel, aktiivses faasis 2-3 tunni järel. Vaginaalne läbivaatus tehakse kindlasti ka lootevee puhkemise järgselt. Avanemisperioodi kulg sõltub oluliselt tuhudest, mistõttu jälgitakse nende sagedust tugevust ja kestust. Nõrkade või harvade tuhude korral kasutatakse vajadusel nende toetamiseks ravimeid (näiteks oksütotsiini). Ka lootekestade avamine e. amniotoomia tugevdab nõrku tuhusid. Amniotoomia korral tehakse looteveepõide auk terava instrumendiga, auku suurendatakse sõrmede abi ja lootekestad irrutatakse emakakaelalt sisesuudme servadest. Amniotoomia lisab paikset prostaglandiinitoodangut ning tugevdab emakakontraktsioone. Amniotoomial hinnatakse alati lootevee värvust: rohekad looteveed võivad osutada loote hapnikunälgusele. Amniotoomia järgselt on võimalik kasutada ka KTG skalpelektroodi
annaabi.ee 
