Mõnikord on tilguti vajalik kuni sünnituseni ning ka sünnitusjärgsel perioodil. Vettesünnitus. Vettesünnituse pooldajad väidavad, et see võimaldab beebil tulla soojast, märjast emakast teistsugusesse sooja, märga keskkonda, leevendades sündimisega kaasnevat stressi. Ja kuna beebi hakkab hingama alles õhuga kokkupuutel, on riskid minimaalsed. Paljud naised on avastanud, et sünnituse ajal sügavas soojas vees istumine aitab neil lõdvestuda ja kergendab tuhudest tingitud valu ja ebamugavust. On neid, kes otsustavad sünnituse teiseks etapiks vannist välja tulla, kui on ka neid, kes sünnitavadki otse vette, nii et beebi väljub emakast otse veekeskkonda. Vettesünnituse eelised ja ohutusega seotud riskid. Vettesünnitus loob tavaliselt erilise atmosfääri ja võib tavasünnitusega võrreldes olla täiesti teistmoodi kogemus. Vettesünnituse mõte seisneb selles, et kui 9
järel, KTG on soovitatav iga 4 tunni järel. Kui esineb kõrvalekaldeid sünnituse kulus või loote distressile viitavaid tunnuseid KTG-l, tehakse KTG sagedamini, vajadusel pikemalt või ka pidevalt kuni olukorra lahenemiseni. Vaginaalset vaatlust tehakse latentses faasis iga 6 tunni järel, aktiivses faasis 2-3 tunni järel. Vaginaalne läbivaatus tehakse kindlasti ka lootevee puhkemise järgselt. Avanemisperioodi kulg sõltub oluliselt tuhudest, mistõttu jälgitakse nende sagedust tugevust ja kestust. Nõrkade või harvade tuhude korral kasutatakse vajadusel nende toetamiseks ravimeid (näiteks oksütotsiini). Ka lootekestade avamine e. amniotoomia tugevdab nõrku tuhusid. Amniotoomia korral tehakse looteveepõide auk terava instrumendiga, auku suurendatakse sõrmede abi ja lootekestad irrutatakse emakakaelalt sisesuudme servadest. Amniotoomia lisab paikset
annaabi.ee 
