poetanud emakale ehk "putuka pähe". On välja selgitatud, et kärbesõis eritab meelitavaid aineid rohkem kui putuka emasloomad ise. Edukat tolmlemist kinnitab kärbesõie hea viljumine. Tal valmib igal aastal tohutult palju imepisikesi seemneid. Kui hõre omapärane õisik välja arvata, siis on kärbesõis küllaltki sarnane meie teiste käpalistega. Mullas on tal väike juuremugul, mis on maiuspalaks metssigadele. Nii võime mõnikord kohata pilti, kus kärbesõied on kümnete kaupa üles tuhnitud ja mugulad ära söödud. Teiseks selle looduskaitsealuse taime vaenlaseks on sageli inimene, kes taime varsi pahaaimamatult nopib. Kärbesõit ei leia aga mitte kõikjalt Eestist. Kuna ta on lubjalembene liik, siis tasub teda otsida lubjarikastelt kohtadelt, näiteks loopealsetelt ja niitudelt. Nii kasvabki ta 7 Kaspar Mälgand peamiselt Loode-Eestis ja läänesaartel
laikmustriga. 2 Gournia Gournia asub Ida-Kreetas Mirabello lahe ääres. Linnavaremed, mida praegu saab näha, kuuluvad põhiliselt hilisminose aega (15 saj. eKr). Asustus ulatub Gournias tagasi aga juba varaminose perioodi (2700-3000 eKr). Väljakaevamist alustati 20. saj. alguses ameeriklase Harriet Boyd poolt. Linn, mis katab 2,5 hektarit, on nüüdseks täielikult läbi tuhnitud. Gournia minoiline nimi ei ole tee all-linnast paleesse teada, praegune nimetus tuleneb kivist anumatest, mida linnas igal pool on leitud. Gourniat on nimetatud ka "minoilise Kreeta Pompeijks", sest see on hästi säilinud. Gourniast mõned kilomeetrid Ierapetra poole jääb Vasiliki - selle kandi teine Kivist veemahuti oluline minoiline asustus. Vaade lõunahooviPaleest lõunahoovi viiv
saanud temast imeliku arvamuse, kui ta ei oleks seda teinud. Mõrvatu juurest oli leitud verine nuga, ja keegi oli tunnistanud selle Muff Potteri omandiks --- nii käis jutt. Ja räägiti, et keegi hiline külaelanik oli näinud Potterit kella ühe või kahe paiku öösel end ojas pesemas ja et Potter oli teda märgates otsekohe minema hiilinud, -- kahtlased asjaolud, eriti pesemine, mis polnud Potteri harjumuseks. Samuti räägiti, et kogu linn oli läbi tuhnitud seda «mõrvarit» otsides (rahvas ei ole laisk tunnistusi sõeluma ja otsust tegema), kuid et teda ei suudetud leida. Ratsanikud olid välja saadetud kõigile teedele igas suunas, ja seriff oli kindel, et ta tabatakse enne õhtut. Kogu linnarahvas ruttas surnuaia poole. Tomi südamevalu kadus ja ta ühines rongkäiguga, mitte et ta oleks tuhat korda meelsamini mujale läinud, vaid et mingi- 76 sugune jube seletamatu võluvägi tõmbas teda sinna: poole. Jõudnud sinna hirmsasse kohta, puges
annaabi.ee 
