saared, põõsasteks kõrgekasvulised sarapuud ja rohurindes rohkete nemoraalsete liikide seas ka kaitstavaid haruldusi: vahelmine lõokannus, karulauk, varju-püsikluste ja mets- aruhein. Paljud haruldased taimeliigid eelistavad kasvada hõredates valgusküllastes metsades, häiludes ja metsaservades. Näitena võib nimetada karvast lipphernest, aas- karukella, püstist hiirehernest ja tumepunast neiuvaipa kuivemate kasvukohatingimuste liikidena ja tuhkpihlakat, mägi-naistepuna, alpi ristikut ja peenelehist hiirehernest parasniisketest kasvukohtadest. Roomav öövilge kasvab varjukates okasmetsades ja karedahambane osi märjema liivapinnasega männikutes. Varjukates metsades, vahel ka puisniitudel esineb maad katvate laikudena kohati ka puudele tõusvat luuderohtu. Viidumäe metsade suurimad neljajalgsed asukad on põder, hirv, metssiga ja metskits. Metsas on tavaliseks väikekiskjaks metsnugis, siin on ka mitmed mäkrade ja rebaste urgude kolooniad
.............................................................................................. 11 2 SISSEJUHATUS Antud referaadi teemaks on valitud pihlakas. Kuna see on Eesti aladel võrdlemisi sagedane lehtpuu, siis tasub selle kohta kahtlemata ka mõningaid teadmisi omada. Referaat on jagatud kaheks suuremaks osaks. Esimene peatükk vaatleb erinevaid pihlakatüüpe. Käsitletakse nii harilikku, vahtralehelist kui ka tuhkpihlakat ning antakse nende omavaheline võrdlus. Viimases peatükis keskendutakse aga erilistele pihlakatele, mis tähendab, et ühest küljest vaadatakse pihlaka üldisi praktilisi rakendusi ning teisest küljest konkreetseid pihlakataimi, mis inimestele muljet on avaldanud. Kuigi pihlaka kohta ei ole eesti keeles eraldi teatmikku välja antud, saab selle kohta kõige enam informatsiooni erinevatest puid ja taimi käsitlevatest käsiraamatutest ja kogumikest.
kauneid käpalisi. Rohurindes rohkete nemoraalsete liikide seas leidub ka kaitstavaid haruldusi: vahelmine lõokannus, karulauk, varju-püsikluste ja mets-aruhein. Paljud haruldased taimeliigid eelistavad kasvada hõredates valgusküllastes metsades, häiludes ja metsaservades. Näitena võib nimetada karvast lipphernest, aas-karukella, püstist hiirehernest ja tumepunast neiuvaipa kuivemate kasvukohatingimuste liikidena ja tuhkpihlakat, mägi-naistepuna, alpi ristikut ja peenelehist hiirehernest parasniisketest kasvukohtadest. Roomav öövilge kasvab varjukates okasmetsades ja karedahambane osi märjema liivapinnasega männikutes. Varjukates metsades, vahel ka puisniitudel esineb maad katvate laikudena kohati ka puudele tõusvat luuderohtu. Sutru nõlva alusest allikasoost leiti 1933. aastal uus endeemne taimeliik (Saarson, 1934), mis sai endale nimeks saaremaa robirohi (Rhinanthus osiliensis)
annaabi.ee 
