joon jääb elu jooksul iseloomulikuks. Esmalt elasid maamõisas. 13a kolisid Kaasanisse, ülikoolis õpib Idamaa keeli, vahetab õigusteadusega, siis jätab pooleli. Asub oma mõisa valitsema. Jasnaja Poljana. Suur jõukas mõis, kodu. Korraldab, uuendab. Noore mehena palju mõtteid, tundeid, tahtmisi. Otsib, kuidas saada heaks inimeseks, elada õiget elu. 35 Vahepeal ka muud tuhinad- naudib elu. Linnas tore, elu käib. Mõtles ka sõjaväkke minna. Peab päevikut, märkmete põhjal esimene autobiograafiline teos „Lapsepõlv“. 1852(23/4a). Teine teos „Poisiiga“, kolmas „Noorus“. Otsingute, kasvamise lugu. Saab küllalt rahulikust elust, laseb saata Kaukaasiasse sõjaväkke, kus Venemaa üritab alistada mägirahvaid. Kirjutab ka sõjakogemustest. „Rünnak“ Suhtumine sõjasse on vastuoluline. Lihtinimese, sõduri,
pärisorjade pojad ja lastelapsed olid, laskis neid vabade esivanematega üheskoos mehiselt võidelda ja pärast verist võitu õnnelikku rahu maitsta. Siis jälle kukutas ta neid kõige sügavamasse orjuse ning viletsuse põrgusse ja näitas neile, kuidas sealt üksainuke kitsas, raske ja hädaohtlik rada välja viis, tee, kus iga sammu pärast võidelda, iga vaks maad verega lunastada oli. Imelik oli kõne mõju Villule. Tema veri hakkas kihama, ta hinges ärkasid mõtted ja tuhinad, missuguseid tema kui kerge südame ja rahuliku meelega elumaitsja veel ilmaski ep olnud tundnud. Vaimustusest välkuvail silmil hüüdis ta, kui munk oli lõpetanud: «Vii meid kuhu tahad, sinuga läheme kas või müürist läbi!» Ka talupoegade hulgast kuuldi sarnaseid hüü-deid. Aga suureni osa jäi kahevahele ning otsis head nõu kõrva tagant. «Sõnad on head, aga sõnad ei tapa meest ega lõhu müüri,» ütles üks vanamees venitades. 172
annaabi.ee 
