L- aurustumissoojus U- gaasi siseenergia Soojushulk vedeliku A- töö aurustamiseks h- vedelikusamba kõrgus keemistemperatuuril - pindpinevustegur Gaasi siseenergia muut - vedeliku tuhedus g- vabalangemise kiirendus Vedeliku samba kõrgus r- kapillaari ava raadius kapillaarides Soojusmasinad Kasulik töö (soojusmasina poolt) Tähised: Q1- Soojendi soojushulk Kasutegur Q2- kaotsi minev soojushulk A- kasulik töö
m1 - proovikeha mass koos parafiiniga õhus kg m2 - proovikeha mass koos parafiiniga vees kg vesi -vee tihedus kg/m3 Valem (6) Vp = ((m1 m) / p ) Vp - parafiini ruumala m3 m1 - proovikeha mass koos parafiiniga õhus kg m -kuiva proovikeha mass õhus kg p - parafiini tihedus kg/m3 Valem (7) V = V1 Vp V - keha ruumala m3 V1- keha ruumala koos parafiiniga m3 Vp - parafiini ruumala m3 Valem (8) p = (1 0/) * 100 p - materjali poorsus % 0 - materjali tihedus kg/m3 - materjali absoluutne tuhedus kg/m3 4 Tabel 1.1 Korrapäraste kehade mõõtmed Jrk nr. Materjali nimetus Mõõtmed (mm) Keskmised mõõtmed (m) 249 119 64,5 1 keraamiline telliskivi 249 118 65 0,249 0,118 0,065 250 118 64 248 120 64,5
V1 keha maht koos parafiiniga [cm3] Vp parafiini maht [cm3] 3.3 Poorsuse määramine Poorsuse määramiseks tuleb teada materjali absoluutset tihedust. Graniidi absoluutne tihedus on 2660 kg/m 3, silikaattelliskivil 2650 kg/m3. Poorsuse arvutamiseks kasutatakse valmit (8). Iga materjali keskmised poorsused on toodud katsetulemuste koondtabelis. Valem 8: p = (1 0/) * 100 p materjali poorsus [%] 0 materjali tihedus [kg/m3] materjali absoluutne tuhedus [kg/m3] 3 Töö tulemuste vormistamine Tiheduse ja proosuse määramised koos vajalike arvutusvalemitega ning neis olevate suuruste desifreerimisega. 1. Katsetulemused. 1.1 Korrapärase kujuga proovikehade tiheduse tulemused. V = a* b * h = (m / V) * 1000 Tabel nr. 2.1 Tabeli nimetus: Korrapärase kujuga ehitusmaterjalide tiheduse määramise katsetulemused
hoonetes. Eestis on kõige levinum ,,Paroc-kivivill", mille tihedus on 30-100 kg/m3, soojajuhtivus 0,037-0,041 W/m°C. Räbuvill - Valmistatakse kõrgahju räbust. Eestis on toodetud räbuvatiga sarnast mineraalvatti põlevkivi koksist ja telliskivijäätmetest ja nimetati teda mineraalvatiks. Kaasaegsete mineraalvilladega võrreldes oli see suhteliselt madalakvaliteediline. Kohtla- Järve mineraalvatist tehti poolpehmeid plaate suurusega 50x100 cm, paksusega 50-60 mm. Tuhedus oli 100-150 kg/m3, soojajuhtivus 0,06-0,07 W/m°C, kasutatav temp. 600°C. Olemasolevates hoonetes on seda vatti palju kasutatud. 17 Puistevill - Peenestatud, ilma sideaineta mineraalvill. Paigaldatakse puhuriga. Sobib kasutada põõningutel ja piiratud tööruumiga kohtade soojustamiseks. Pakkimisel kuni 80% kokku surutud. Tihedus 20 kg/m3, soojaerijuhtivus.0,05 W/m°C. Eestis on
annaabi.ee 
