Nende hulgas oli palju voorimehi, kandjaid, müürseppi, majateenijaid ja muid lihtsamate ametite pidajaid. Eestlasi elas keskajal linnas üsnagi palju. Nende käes oli paljudel erialadel käsitöö, ning ka seppade seas oli neid palju. Oleviste kildis töötasid valdavalt eestlased. Nende käes oli ka kaubavedu. Eestlasi nimetati keskajal linnahallideks. See nimi saadi külge riiete pärast. Nad kandsid valgeid riideid, mida pesti ja leotati tuhavees ning need läksid halliks. Sellest olenemata eestlasi taga ei kiusatud. Iga pühapäev oli linnahallidel isegi eestikeelne jumalateenistus. Arvan, et linnas elavad eestlased võisid olla palju jõukamad kui taludes elavad eestlased. Inimeste elu polnud keskajal kerge. Sagedased sõjad, haigused ja arstiabi puudulikkus olid põhjuseks, et surm oli tol ajal sage külaline. Üldise sanitaarse olukorra tõttu levisid laastavad nakkushaigused, neist kõige hirmsam oli katk
kuupmeetrit. Põlevkivituhk iseenesest pole loodusele kahjulik seda võib kasutada väetistena ja pinna happesuse vähendamiseks. Balti soojuselektrijaama tuhaväljal, mida ei kasutatud pikka aega, kasvasid kased ja paljud vees lahustuvad komponendid olid vihmaveega minema viidud see tõestab, et tuhk ise pole kahjulik. Loodusele ohtlikuks muutub põlevkivituhk seda transportiva vee tõttu, mis on väga aluseline. Kuigi tuhavees leitud ioonid on peamiselt samad, mis looduses, muudab kõrge pH vee keskkonnakahjulikuks. Tavaliselt vesi ringleb ja ei pääse süsteemist välja, kuid alati jääb võimalus lekkeks.Põlevkivituhk sisaldab kahjulikke ja kantserogeenseid aineid, vähesel määral ka polütsüklilisi aromaatseid süsivesikuid ehk PAH-e. Mineraalsed ühendid põlevkivituhas võivad käituda PAH-ide suhtes adsorbentidena. Balti soojuselektrijaama settetiikides (vesi koguneb seal enne uuestikasutust) võib
annaabi.ee 
