Kui gaasid olid eraldunud, suleti muhvelahju uks ja temperatuur tõsteti kuni tumepunase hõõgeni (500...600ºC). Tuhastamine kestis kuni tuhk oli peaaegu valgeks muutunud. Seejärel jahutati tiigel eksikaatoris. Pärast jahutamist kaaluti tiigli täismass uuesti ja selleks oli 18,66g. Seega orgaanilise väetise mass kuumutamisega vähenes 1,2g võrra. Toortuha sisalduse leidsime ristkorrutise abil: Tühi tiigel 17,46g Täis tiigel 21,88g Täis tiigel tuhastatult 18,66g Täis tiigel - tiigel 21,88-17,46=4,42g Tuhastatult tiigel - tühi tiigel 18,66-17,46=1,2g 4,42g on 100 % 1,2g on x % x = 27,1% Ph määramine: Väetise reaktsiooni mõõtsimeks kasutasime universaalindikaatorit. Portselankaussi asetasime tükikese orgaanilist väetist. Väetise tükikesele valasime peale universaalindikaatorit ja seejärel liigutasime kaussi edasi-tagasi nii, et universaalindikaator läbiks orgaanilise väetise tükikest. Seejärel määrasime
aladele. Baltisaksa uurijatele pakkusid huvi vaid neis olevad ilusad asjad. Et rohkem infot teada saada, tuleb neid veel kaevata. Klassikalised tarandkalmed on meie kõige uuritumad muistised. Sealt saadud materjal on aga väga ühekülgne, sest kõik on kalmetest saadud. Tarandkalmed on neljakandilised tarandid, mille laius 5-6m ja pikkus 8-10m. Kui üks on täis saand, on teine kõrvale tehtud, need võivad olla mitukümmend meetrit pikad. Surnud on maetud tuhastatult. Seest on kalmed täidetud mullaga ja väikeste kividega, mille vahele on puistatud põlenud luud ja poolpõlenud esemed. Need on kõik seal segamini, ei ole hästi eristatavad. Ei tea, et oleks ühe inimese matusekomplekt koos. Nende juures ei ole tuletegemise jälgi, seetõttu võib arvata, et tuletegemine ja põletamine toimus kusagil mujal. Sealt koguti need põlenud asjad ja puistati kalmekivide vahele. Põhja-Eestis, kus on paas kättesaadav, on neist väga korralikud müürid laotud
annaabi.ee 
