Purske esimeses pooles oli näha hiiglasliku pimsi, kivide ja tuha pilve, mis tõusis 20.km kõrgusele atmosfääri ning seejärel hakkas tagasi maale laskuma. See sade langes paksu, kõrvetavkuuma vaibana Pompei tänavatele, 10 km Vesuuvist eemal. Teise linna Herculaneumi kodanikud olid tegelikult purskele lähemal kuid pääsesid tahast, kuna olid allatuult. Ehhki Pompeid sai hulk inimesi surma langevate kivide ja lämbumist eõttu, oli suurim hädaoht tuhasete, mis purustas oma raskuse all maju. Tuhk langes kaheksa tundi, kuhjudes 2-4 meetri kõrguseni. Tuhanded linnaelanikud evakueerusid ja suundusid välja maale, jättes maha kõigest õnnetud 10% rahvastikust. Pätasr purset Öö saabudes paisris Vesuuvilt vaatemänguline tulemäng. Veidi enne keskööd muutus purske iseloom traagiliselt. Tohutu sammas ülikuuma materiali, mis vulkaanist tõusis, hakkas kokku
tänavatele 10 km Vesuuvist eemal. Veidi enne keskööd purske iseloom muutus traagiliseks. Tohutu vool ülikuuma materjali, mis vulkaanist tõusis, hakkas kokku varisema ning muutus jõeks, mis liikus alla mööda vulkaani külge, kiirusega 100 kilomeetrit tunnis, temperatuuril 398 kraadi. Herculaneum mattus selle alla sekundite jooksul just nagu Pompei linn koos seal olnud 200 elanikuga. Ehhki Pompeis sai hulk inimesi surma langevate kivide ja lämbumiste tõttu, suurim oht oli tuhasete, mis purustas oma raskuse all maju. Tuhk langes kaheksa tundi, kuhjudes 2-4 meetri kõrguseni. Tuhanded linnaelanikud evakueerusid ja suundusid välja maale, jättes maha kogu oma varandust. Purse tagajärjel hukkus umbes 2 000 inimest ja pääses 20 000-30 000 elaniku. Linnad mattusid nii kiiresti, et inimesed ei jõudnud põgeneda. Seetõttu suurepäraselt säilinud arheoloogilised väljakaevamised ja ehitised on andnud hindamatut teavet tolle aja elust ja tavadest
kivimitest koosnevaks püroklastiidiliseks vooluks, mis voolas alla mööda vulkaani külge, kiirusega 100 kilomeetrit tunnis, temperatuuril 398 kraadi. Herculaneum mattus selle alla sekundite jooksul, koos kõigi linna elanikega. Viimane purse kell 6:30 mattis enda alla kogu Pompei linna, koos seal olnud 200 elanikuga, kes surid sekundite jooksul (kõrbedes ja lämbudes). Ehhki Pompeis sai hulk inimesi surma langevate kivide ja lämbumiste tõttu, oli suurim hädaoht tuhasete, mis purustas oma raskuse all maju. Tuhk langes kaheksa tundi, kuhjudes 2-4 meetri kõrguseni. Tuhanded linnaelanikud evakueerusid ja suundusid välja maale, jättes maha kõigest õnnetud 10% rahvastikust. Purske tagajärg Kaardil näidatud linnad, mida 79. aasta vulkaanipurse puudutas. Kaardil tumedana näidatud alale Vesuuvist kagus langes tuhk. Vesuuvi purske tagajärjel mattusid tuha alla kaks linna - Pompei ja Sabiae ning üks mudavoolu alla - Herculaneum
annaabi.ee 
