Tiheda inimasustuse tõttu ongi tihtipeale vulkaani tagajärjel elu kaotanud inimeste arv suurem kui võiks, võib-olla ainult suurusjärgu võrra väiksem maavärina ohvrite arvust. Peale inimohvrite nõuab vulkaanipurse enda ohvriks ka (laava või mudajõgede) alla jääva inimese loodud asustuse (hoone, linnad jm). Peale kõige selle reostab üks vulkaanipurse päris tõsiselt keskkonda oma mürgiste gaasidega, mis see laava mass õhku paiskab. Lisaks tekitavad kahju veel tuhasajud, mis tavaliselt küll ei tapa inimesi, küll aga põhjustavad suuri ebameeldivusi ja osutuda üsna ohtlikuks lennukimootorisse sattudes.Üheks kõige ohtlikumaks nähtuseks, mis kaasneb vulkaanipursetega loetakse veel lõõmpilvi, mis koosneb tulikuuma gaasi ja tefra segust kihutades tohutul kiirusel mööda vulkaaninõlva alla samal ajal hävitades kõik enda teel. On juhtumeid, kus vulkaanilised gaasid on tapnud kohe
saarega. Hawaii saaresti Kauai saarel ei esine enam vulkanismi kuna saar liikus kuumast täpist eemale, sest Vaikse ookeani saar liikus. 10. Kuidas kujuneb kaldeera? Kaldeeria kujuneb kui magmakambri lagi langeb sisse moodustades ulatusliku ringikujulise langatusala. 11. Nimeta vulkanismiga kaasnevaid nähtusi. Vulkanismiga võivad kaasneda veel freaatilised plahvatused, geisrid, fumaroolid, püroklastilised voolud, vulkaanilised tuhasajud, mudavoolud ja laavavoolud. MAAVÄRINAD 12. Selgita, mis on ja kuidas tekib maavärin. Maavärin on kõige ilmsem tõendus laamtektoonikast. Maavärin tekib litosfääri laamade liikumisest üksteise suhtes. 13. Selgita mõisted: fookus ehk maavärina kolle, epitsenter, seismilised lained. Fookus ehk maavärina kolle- punkt, kust murrangu tekkimisel saab maakooreplokkide omavaheline nihkumine alguse.
maakoore alla, ookeanisse tekib sellesse kohta süvik. Sukeldunud laama sügavamale nihkudes hakkab tõusma temperatuur ja rõhk, mis viib kivimite moondumisele. Kivimite sulamistemperatuur alaneb olulisel määral, mistõttu hakkavad kivimid sulama ning tekkinud magma hakkab taaskord ülespoole tungima. Magmatilgad koonduvad ja moodustavad lõpuks magmakambreid. Tagajärjed: Vulkaanipursked ei ole nii ennustatavad kui näiteks maavärinad, Tuhasajud, Lõõmpilved.13. Miks: Ookeanilaam sukeldub teise ookeanilaama alla, Ookeanilaam sukeldub mandrilaama alla, Kuumapunktid, Ookeanide mäeahelikud. Kuhu: Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel, massiliselt on neid ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis (island, vaikne ookean). 14. Kihtvulkaan, kilpvulkaan, slakikoonus. 15. tekib enamasti ookeanilise ja mandrilise laama kokkupuutealal. Kus: Ookeanite keskaladel. 16
kraater väike mägi, millelt tõuseb suitsu. Kõrge viskoossusega magma võib põhjustada ka plahvatusliku purske. Madala viskoossusega magma on aga tavaliselt kõrgema temperatuuriga ning voolab kiiresti. Aluseline vedel laava voolab kiiresti, eemale vulkaanist ja moodustab kilpvulkaani, happelised vulkaanid tarduvad väljumiskoha läheduses ja moodustavad stratovulkaani. * Vulkaaniliste protsessidega kaasnevad geisrid, fumaroolid, püroklastilised voolud, vulkaanilised tuhasajud, mudavoolud, laavavoolud,lõõmpilved,lahaarid,maalihked, vulkaaniline gaas, tsunamid ja kliimamuutus * Laavavoolu toimumise täpne aeg ei ole ennustatav.Aga üldiselt saab ennustada selle järgi ,et geoloogilised tingimused on vastavad ja pinged maapinnas kasvavad. Kaua nad aga kasvavad on raske öelda. * Linnad ,mis on vulkaanide läheduses on üldiselt väga rikkad maavarade poolest, ehk ka üldiselt rikkad. Linnale pole see probleem kinni maksta
Pinatuba vulkaanipurse ka terve maailma kliimat. Vulkaanipursked ise ei pruugi olla kõige hävitavamad, pigem on põhjusteks muud kaasnevad nähtused. Näiteks Indoneesias 1883. Aastal toimunud Krakatau vulkaanipurskele järgnes tsunami ehk hiidlaine, mis oli peamine laastav tegur. Ohvreid nõudis see umbes 36 000 inimest. Samuti võivad olla sellisteks teguriteks ka vulkaaniline gaas, rusuvool või nälg. Kuid mitte ainult, sest vulkaanipursetega kaasnevad ka muud ohud. On teada, et tuhasajud ei tapa üldjuhul kedagi, põhjustades vaid ebameeldivusi, kuid ohtlikuks muutuvad need lennukimootoritele. Seetõttu kontrollitakse enne lennutrasse, et vältida vulkaanide purskepilvi. Vulkaanilised mudavoolud ehk lahaarid laskuvad mööda vulkaani jõeorge alla ning hävitavad suure jõuga kõik, mis ette jääb. Laavat purskavatele vulkaanidele iseloomulikud laavavoolud samuti ei ole tavaliselt inimestele surmavaks, aga põhjustavad
annaabi.ee 
