See on tegelikult ka loogiline, sest ilma kindlate partneriteta ei ole meil võimalik nende logosid või reklaame särkide vastavasse osasse lisada. Tulude poolel lähtume maksimaalsest läbirääkimiste käigus pakutavast summast, millele vastavalt kujundame välja tegevuse kulud. Sarnaselt tuludele on ka kulude pool küllaltki lihtne. Kõige kulukam on särkide valmistamine. Ühe särgi kohta prognoosime sõltuvalt allhankijast erinevaid kulusid. Aasiast tellides tuhandese partii võiks koos transpordiga meie turuanalüüsi hinnangul särk maksta 2- 3. Eestist tellides võiks särgi hind koos trükiga olla sarnase partii korral suurusjärgus maksimaalselt 5. Meile teadaolevalt tegi TTÜ-s inseneriharidust propageeriv BEST oma EBECi insenerivõistluse reklaamsärgid, mida oli suurusjärgus 100 tk, valmis 5 euroga, mis kaeti sarnaselt meie äriideele taha pandud koostööpartnerite toetustega. Teine oluline kuluartikkel on seotud jaotamisega
vähem rahvastatud linnad? Nende linnade rahvaarv varieerub tuhandest inimesest kuni peaaegu poole miljonini: Tallinn , Tartu , Kallaste ning Mõisaküla . Tavaline, lineaarne skaala meid jällegi väga ei aita. Kuna vertikaalteljel on ühtlane samm, siis mahuvad pildile kas ainult väikesed linnad või mahub Tallinn ja väikse- maid linnu polegi näha. Tuhandese sammu korral peaksime ju liikuma 400 ühikut ülespoole, et ka Tallinna leida! Nagu ennist juba rääkisime, peaks logaritmiline skaala seda olukorda parandama, sest seal tähendab iga samm ülespoole hoopis korrutamist. Logaritmilise skaala joonistamiseks peame esmalt fikseerima sammu suuruse ehk mis arvuga me ülespoole liikudes korrutame. Populaarsed valikud on ja , aga