Samkhya ja Mimamsa koolkonnad ei tunnusta Isvarat, kuid Yoga, Vaisheshika, Vedanta ja Nyaya koolkonnad kasutavad seda mõistet. Advaita Vedanta kohaselt on Isvara üksnes Brahmani kujutlus inimese piiratud teadvuses, mistõttu ei esinda ta Ülimat Vaimu. Purusa Purusa on hinduismis 'universum ise', (Jungi arhetüüp: 'kosmiline inimene'), keda inimesed erinevalt vaadates näevad ja tunnetavad erinevate deevadena. Rigveda Purusha sukta kirjeldab Purusat tuhandepäise ja tuhandejalgse hiiglasena, kelle vaim on Kuu, silmad on Päike ja hing on tuul. Purusa keha vastab neljale varnale: tema peast või suust tulid brahmiinid, tema kätest ksatrijad, reitest vaisjad ning jalgadest suudrad. Purusast on tulnud Viraj, nais-alge, mille kaudu toimuvad ümbersünnid. Samkhya koolkond kasutab 'purusa' mõistet tähistamaks puhast teadvust. Deevad Deevad (devat, dev) on hinduismi jumalad, jumalannad või jumalused.
Kaheksateistküm-' nenda sajandi lõpuks on tal kõik vana lõhutud, üheksateistkümnendal sajandil hakkab ta uuesti ehitama. Küsime nüüd, kumb kunst esindab tõeliselt kolme sajandi kestel inimese mõtet? Kumb neist seda edasi kannab? Kumb väljendab mitte ainult tema kirjanduslikke ja skolastilisi harrastusi, vaid kogu ta üldist liikumist kogu ta laiuses ja sügavuses? Kumb neist sammub alati, pidevalt kaasa inimsooga, kes liigub edasi tuhandejalgse elukana? Kas arhitektuur või trükikunst? Muidugi trükikunst. Ärgu eksitagu: arhitektuur on surnud, trükitud raamat bn ta surmanud; ta on surnud tagasipöördumatult, surmatud sellepärast, et ta pole nii püsiv, sellepärast, et ta 1 0 2 ii 11; on kulukam. Katedraal maksab miljardi. Kujutletagu ainult, kui suuri kulusid see nõuaks, kui tahetakse arhitektuurset raamatut uuesti kirjutada, kui soovitaks, et maapinnal uuesti
annaabi.ee 
