Roomajad ja kahepaiksed puuduvad.Saart ümbritsev meri on kalarikas. Sisevetes elavad näiteks lõhilased. Demograafilised näitajad Keskmine oodatav eluiga on naistel 81,3 aastat ja meestel 76,4. Need kuuluvad maailma kõrgemate hulka Keel Islandil kõneldakse islandi keelt. Vajaduse puudumise tõttu pole seda kunagi ametlikult ametlikuks keeleks kuulutatud. Islandi keel on kujunenud vanapõhja keelest ning on säilitanud palju arhailist. Islandlased saavad aru oma ligi tuhandeaastastest keelemälestistest. Seevastu on islandlastel ja teiste tänapäeva põhjagermaani kõnelejatel teineteisest üsnagi raske aru saada.Islandi purismi tõttu kasutatakse võõrsõnade asemel enamasti neologismidest omasõnu. Islandi nimed Islandlased kasutavad erinevalt teistest skandinaavlastest jätkuvalt oma traditsioonilist nimesüsteemi, mida ennemalt kasutati kogu Skandinaavias. Sellega erinevad Islandi nimed
Suhteliselt vaeses maismaaelustikus on olulisel kohal linnud, Islandil on kohatud 369 linnuliiki (2006). Roomajad ja kahepaiksed puuduvad. Saart ümbritsev meri on kalarikas, sisevetes elavad nt lõhilased. Riik Islandi kaart Keel Islandil kõneldakse islandi keelt. Vajaduse puudumise tõttu pole seda kunagi ametlikult ametlikuks keeleks kuulutatud. Islandi keel on kujunenud vanapõhja keelest ning on säilitanud palju arhailist. Islandlased saavad aru oma ligi tuhandeaastastest keelemälestistest. Seevastu on islandlastel ja teiste tänapäeva põhjagermaani kõnelejatel teineteisest üsnagi raske aru saada. Islandi purismi tõttu kasutatakse võõrsõnade asemel enamasti neologismidest omasõnu. Religioon Riik toetab ja kaitseb luterlikku riigikirikut (jókirkjan ('Rahvuskirik' või 'Rahvakirik' ;Islandi põhiseaduse artikkel 62). Sellesse kuulub 84,08% elanikkonnast. Vähemuskonfessioonide seas on:
Suhteliselt vaeses maismaaelustikus on olulisel kohal linnud, Islandil on kohatud 369 linnuliiki (2006). Roomajad ja kahepaiksed puuduvad. Saart ümbritsev meri on kalarikas, sisevetes elavad nt lõhilased. 4. Rahvastik Keel Islandil kõneldakse islandi keelt. Vajaduse puudumise tõttu pole seda kunagi ametlikult ametlikuks keeleks kuulutatud. Islandi keel on kujunenud vanapõhja keelest ning on säilitanud palju arhailist. Islandlased saavad aru oma ligi tuhandeaastastest keelemälestistest. Seevastu on islandlastel ja teiste tänapäeva põhjagermaani kõnelejatel teineteisest üsnagi raske aru saada. Islandi purismi tõttu kasutatakse võõrsõnade asemel enamasti neologismidest omasõnu. Religioon Riik toetab ja kaitseb luterlikku riigikirikut (jókirkjan ('Rahvuskirik' või 'Rahvakirik';Islandi põhiseaduse artikkel 62). Sellesse kuulub 84,08% elanikkonnast. Vähemuskonfessioonide seas on:
annaabi.ee 
