Kaali kraater, mis on tekkinud meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest. Pirita jõe kaldal umbes paarisaja meetri kaugusel Tallinna-Tartu maanteest asuvad Saula Siniallikad, mida peetakse Eestis omataoliste hulgas kauneimaks. Allikaid on kolm ja neist igal erinev värvitoon – sinine, valge, mustjas. Tuhala ümbruse maastik annab tunnistust põlisest asustusest, mida arvatakse ligi 3000 aasta vanuseks. Tuhalas on lisaks nõiakaevule, mis on üks unikaalsemaid loodusnähtusi Euroopas, veel kultuskive, kivikalmeid ja hiiepaiku. -Eesti huvitaimad ajaloolised paigad Tallinna vanalinn Rakvere linnus Põlva Talurahvamuuseum Eesti Maanteemuuseum Eesti vabaõhumuuseum Parksepa vana koolimaja -Mille poolest on Eesti üldse tuntud? Maailma esimene modernne läätsteleskoop asub Tartu tähetornis. Euroopa pikim jäätee mandril asuva Rohuküla ja Hiiumaal asuva Heltermaa vahel on 24–27 km.
Tuhala nõiakaevu kaitseks. Vastavad materjalid ning allkirjad on üleval veebiaadressil http://www.tuhalanoiakaevuleappi.com. (Tooming 2010) Kaevanduste poolt Teadusliku portaali skeptik.ee asutaja ja eestvedaja Martin Vällik tõi välja, et Tuhala jõe maa-alune osa on umbes 1,5 km pikk. 11 km pikk maa-alune Kurevere jõgi, nagu kirjandus väidab, oleks teaduslik sensatsioon ja liialdus kogu maailma mastaabis. Vällik pööras tähelepanu 2008. aastal Soome geoloogide poolt Tuhalas läbi viidud georadarmõõtmiste tulemustele. Nende uuringutega ei avastanud Tuhalast uusi maa-aluseid voolusänge, küll aga tuvastati piirkonnast tõenäolised geoloogilised horisondid, milles võib leiduda maa-aluseid jõgesid, kuid jõgede olemasolu kui fakti uuring ei kinnita. Tuhala jõe maa-alune osa, millel asub nõiakaev, on piirkonnas ainus maa-alune jõgi, mille olemasolu on teaduslikult tõestatud. (BNS 2010)
Ka Vormsil esines palju unikaalseid perekonanimesid, 61%, kuid kuna tegu oli rannarootslaste asualaga, siis olid ka nimed peamiselt rootsipärased ja ilmselt Rootsis mitte väga unikaalsed(Must 2000: 94). Veidi vähem kui kaks kolmandikku eesti nimedest olid unikaalsed, see tähendab, esinesid ainult ühes kihelkonnas ja vallas. See tähendab, et nimi Ernesaks esines ainult Perilas, Kokla Hiiumaal Villivallas, Laidoner Viiratsis, Savisaar Vastse-Kuustes, Veetõusme Tuhalas ja Tennosaar Võnnu pastoraadis(Must 2000: 94). Selliste universaalsete nimede puhul võib eeldada, et kaks samanimelist inimest omavahel suguluses on. Kuid nimede eestistamise käigus võis juhtuda ka nii, et unikaalsest nimest sai universaalne. Mitmed isikud leidsid omale uue nime nõukogude ajal. Näiteks kirjutab professor Must oma raamatus, et ENSV Plaanikomitees töötas keegi sm Tennosaar, kes oli
järv. Sügavamatest põhjaveekihtidest avanevad tõusuallikad tektooniliste rikete piirkonnas, näiteks Saula Siniallikad. Olenevalt toitealast jaotatakse allikad alalisteks ja ajutisteks. Viimased töötavad ainult veerikkal ajal, kui põhjaveetase on kõrge. Eriti omapärased on karstiallikad, mis paiknevad seal, kus karstilehtrisse neeldunud vesi (oja või jõena, nn. salajõed) taas maapinnale naaseb. Näiteks Tuhalas, Jõelähtmel, Kuivajõel jm. Ulatuslikumad karstialad asuvad Pandivere kõrgustikul, mille nõlvaaladel väljuvatest allikatest saavad alguse veerikkad jõed, nagu Pärnu, Põltsamaa, Jägala, Pedja ja Kunda. Pandivere kõrgustiku võlvi ümbritseb lai allikate vöönd, kust saavad alguse paljud jõed ja nende ülemjooksu lisajõed. Kõrgustiku nõlval asuva esimese allikavööndi allikate vooluhulk on väga muutlik, suvel ja talvel on nad veevaesed ning võivad kuivaks jääda. Siia
kiriku juures sattus rüüstajatele peale Tallinnast saadetud karistussalk, kellega kokkupõrkes hukkus 17 inimest. 14. detsembril koondusid ümbruskonnas liikunud mässajate salgad uuesti Raplasse, kust liiguti edasi kolmes jaos: Läänemaale ning üle Järvakandi ja Kehtna Pärnumaale. Teise salk liikus mööda Tartu maanteed kagusuunas ja rüüstasid ja põletasid Harjumaal Aruvallas, Uuemõisas, Kuimetsas, Tuhalas. Kolmas salk rüüstas aktiivselt Harjumaa Jõelähtme, Raasiku ja Peningi vallas. Harjumaal hävis 70 mõisahoonet: Kohila, Pahkla, Tohisoo, Kostivere, Kehtna, Järlepa, Jägala, Lohu, Seli, Ingliste mõis, Raasiku, Haljava, Vaida, Ravila, Atla, Kaiu, Kuimetsa, Hagudi, Tuhala, Kaiu, Kostivere mõis jt; Järvamaal hävisid mõisahooned: Türi kihelkonnas Laupa (19.12), Lokuta, Mäeküla, Kolu mõis jt; Läänemaal hävis 20 mõisahoonet: Valgu (14
annaabi.ee 
