kaudu. Saab pakkuda vaid illusioone. Oma peegelpilti ta näha ei taha: Maret Vaa ja Pille Riin. Põgeneb armastuse eest. Nipernaadi on fookus ta kõnnib oma loos ringi nagu lugeja romaanis. 9. August Gailiti proosa. Debüteeris 1909.a. Gailit on väikeste lugude autor, aga kirjutab sageli pakse raamatuid, nt paksud novelliraamatud. Tema esimesed tugevamad novellikogud Siuru ajast olid ,,Saatana karussell" (1917) ja ,,Rändavad rüütlid" (1919) tuglaslikud müüdiloomest juhituna ekspressionistlikust joobest, domineerib äng ja traagika. Kirjutanud ka Siuru perioodil arvukalt följetone, kus väljendub tollane teravalt kriitiline ilusõnalisuse vastane hoiak. Näiteks ,,Klounid ja faunid" (1919), mis on üks eredamaid följetoni kogusid antud ajas. Ajapikku muutusid aga novellid rahulikumaks ja elulähedasemaks. Vaatamata sellele jäi loomingusse raskemeelsus. Negatiivse ja positiivse vastandus loomingutee jooksul. Esimesed tuntumad
" päeva lõpuks on ta sopajoodik, et järgmisel päeval jälle ärgata. Elu on teater. e) Omamoodi on novell "Rändaja" hingede rändamine f) "Taevased ratsanikud" siin ahv kui kurjuse sümbol. 3. 1925 elu lõpuni Korrigeerib varasemat loomingut. Psühholoogiline realism. Tähtsaim teos romaan "Väike Illimar". Oma mälestused. Kirjanik tahab taas lapseks. Uued novellid muutunud süngetoonilisteks. Pole enam tuglaslikud teemad. Nt "Viimane tervitus" hoiatusteos tsivilisatsiooni inimkonna hävingust mõjukas. Tutvus saksa filosoofi Spengleri tundmaõppimisega. Tähtaim teos Spengleril "Õhtumaade allakõik". Kogumik "Teoste sünnilood". Viimase teosed jäänud vähetuntuks. Tema teosed jõudnud ka lavale. "Popi ja Huhuu", "Jumalasaar", "Inimese vari", näidendid "Merineitsi" ballett. Tuglas pani aluse novellipreemiale. Selle on saanud Jaan Kross, Uno Laht, Mari Saat, Jüri Tuulik, Arvo Valton,