oktoobril 1962, mil USA president John F. Kennedy ja ÜRO peasekretär U Thant jõudsid Hrustsoviga nii avalikule kui ka salajasele kokkuleppele Avalikult lammutas NSV Liit pool oma ründerelvad Kuubal ja viis need tagasi Nõukogude Liitu, kui ÜRO andis garantii USA avalikule lubadusele Kuubat mitte kunagi rünnata. Salaja nõustus USA lammutama kõik Euroopasse ja Türki paigutatud Thor- ja Jupiter-tüüpi raketid Pärast kokkulepet oli NSV Liit eemaldanud Kuubalt raketisüsteemid ja nende tugivarustuse Septembriks 1963 lammutati ka kõik USA relvad Läbirääkimiste lisatulemusena seati USA ja NSV Liidu vahel sisse "kuum liin" - telefoniliin riigipeade otsesuhtluseks http://dsc.discovery.com/tv-shows/discovery-presen Täname tähelepanu eest!
oktoobril 1962, mil Kennedy ja ÜRO peasekretär U. Thant jõudsid Hrustsoviga nii avalikule, kui ka salajasele kokkuleppele. Nõukogude pool lammutas oma ründerelvad Kuubal ja viis need tagasi Nõukogude Liitu ning ÜRO ja USA andsid garantii Kuubat mitte kunagi rünnata. Salajas nõustus USA lammutama ka kõik Euroopasse ja Türki paigutatud Thor- ja Jupiter-tüüpi raketid. Vaid kaks nädalat pärast kokkulepet oli NSV Liit eemaldanud Kuubalt raketisüsteemid ja nende tugivarustuse, laadides need 5.-9. novembril kaheksale Nõukogude laevale, millega need veeti tagasi Nõukogude Liitu. Läbirääkimiste lisatulemusena seati USA ja NSV Liidu vahel sisse "kuum liin" - telefoniliin riigipeade otsesuhtluseks. 1963 aastal kirjutasid USA, NSV Liit ja Suurbritannia alla ka pöördelisele Piiratud Tuumakatsetuste Lepingule, mis keelustas tuumakatsetused atmosfääris. Sisepoliitika ja majandus.
(14.01.2015) 32 Kahe maailma vastasseis. 2012. Kuuba e. Kariibi kriis 1962. Kättesaadav: http://www.polvayg.edu.ee/wp-content/uploads/2011/09/Ajalugu12kl.Kahe-maailma- 10 viis need tagasi Nõukogude Liitu, kui ÜRO pidi lubama USA avalikule Kuubat mitte kunagi rünnata. Salajas nõustus USA lammutama kõik Euroopasse ja Türki paigutatud raketid. Vaid kaks nädalat pärast kokkulepet oli NSV Liit eemaldanud Kuubalt raketisüsteemid ja nende tugivarustuse. Kuu hiljem transporditi kolme laevaga kodumaale ka Nõukogude pommilennukid. 11 kuu jooksul pärast kokkulepet, septembris 1963 lammutati ka kõik USA relvad.33 Külma sõja kõige ohtlikum konflikt leidis siiski rahumeelse lahenduse. On väidetud, et see oli poliitilise mõttelaadi võit militaristliku filosoofia üle. Pärast Kuuba kriisi hakkasid suurriigid mõtlema poliitiliste suhete arendamise üle, et teha kindlaks, mida tegelikult tähendab tuumatasakaal