Ristlõikelt võib see olla nelikant, kaheksakant või hoopis ristikujuline Aastal 1453, kui Konstantinoopol langes türklaste kätte, lisati veel neli minaretti. Minaretid mõjutavad üsna tugevasti massiivse kiriku välisilmet. Tugipiilarid ja teised tugielemendid võeti kasutusele peale 557. aasta maavärinat, et kindlustada ehitist ja parandada selle karkassis tekkinud nihked Põhja ja lõunakülje kandvate silluskaarte otstesse on paigutatud tugitornid mille mass võtab kaarte kaudu vastu peakupli külgsurve. Piilartornid ehitati kivi- mitte tellismüüritisest, mis vajas aga täistugevuse saavutamiseks üpris pikka tahenemisaega. Looduskivi kasutamine ehituse varajastes järkudes võimaldas müüritööde käiku oluliselt kiirendada. Hoone sisekujunduse ehk interjööri veelgi suurema ruumi saamiseks liitsid arhitektid kaks põhimõtteliselt erinevat ehitisetüüpi – basiilika ja tsentraalehitise – kuppelbasiilikaks. Kiriku
täitekruusale,kasutatakse tugevaid prusse või plankusid. Raketist ei tohi toetada külmunud pinnasele. *Püstitatakse osa puidust, alumiiniumist või terasest püsttugedest ning kinnitatakse kald- ja horisontaaltoed. Page 4 of 12 Tallinna Ehituskool *Puittoed peavad olema õige kõrgusega. Vajaduse korral saetakse neid lühemaks. *Püstitatakse tugijalgadega teras- või alumiiniumtoed või tugitornid. *Korrigeeritakse terastugede ja majakate kõrgust. Kõrguse võib õigeks seada ka eelvalmistusetapil. Horisontaaltoestus *Vertikaaltugede peale pannakse alumiiniumtalad, puitvööd, terastoed või puidust tugitalad. Kontrollitakse talade pealispinna kõrgust. Vajaduse korral tihendataksetalade toestust raketise projekti kohaselt. *Talade peale paigaldatakse parred. Partena võib kasutada puitmaterjalivõi alumiiniumtalasid. Materjali kao vähendamiseks võib parred jätta eri pikkusega.
töölisest koosnevat meeskonda. Kirik kujutas endast algul kolmelöövilist kuppelbasiilikat, mille pikkuseks oli ligi 77 meetrit. Ehitusmaterjaliks on tellis ja kivi. 68,6 x 32,5 meetrist kesklöövi katab hiiglaslik tellistest ja kivist raidkuppel. Tugipiilarid ja teised tugielemendid võeti kasutusele peale 557. aasta maavärinat, et kindlustada ehitist ja parandada selle karkassis tekkinud nihked. Põhja ja lõunakülje kandvate silluskaarte otstesse on paigutatud tugitornid, mille mass võtab kaarte kaudu vastu peakupli külgsurve. Aastal 1453, kui Konstantinoopol langes türklaste kätte, lisati veel neli minaretti ning krohviti kinni seinte ning kuplite rohked marmor- ja mosaiikkaunistused, muutes selle sakraalehitise nii islamiusuliste pühaks paigaks moseeks. Minaretid mõjutavad üsna tugevasti massiivse kiriku välisilmet. Praeguseks on mõningad seinakaunistused siiski kattest vabastatud, alates 1934. aastast on seal muuseum. Kuigi kirikut on
annaabi.ee 
