Moodustasid ka geograafilisi kultuurikeskusi, areaale on palju, maailma kohta sadu või tuhandeid. Historism e ajaloolis-kriitiline koolkond e ajalooline partikularism e Franz Boase kk Franz Boas Kui difusionism ja evolutsionism püüavad seletada kogu maailma kultuurisüsteemi, siis Boas seda ei püüa, ta ei ürita teooriat luua. Ta on evolutsionistide opponent, kriitiline lähenemine, kritiseeris eelkõige meetodit või viisi, kuidas teooria välja mõeldi. Tylor oli tugitooliteadlane, ta polnud kunagi ise rändamas käinud, lähtus teiste andmetest. Boase arvates polnud see aus ega õige. Tuleb minna ja uurida, mis päriselt toimub. Midagi ei saa väita, kui pole käidud ja vaadataud, kuidas asjad tegelikult on. Teooria peaks olema loodud suure kogutud andmetiku põhjal. Esimene, kes tuleb välja mõttega seada indiviid kultuurikeskmesse. Võib-olla tuleb kultuurispetsiifika just indiviidi spetsiifilistest omadustest, arusaamadest. Prantsuse sotsioloogiline koolkond
Franz Boase (1858-1942) koolkond. Saksamaa teadlane, kes läks Ameerikasse. Ei ole ka selget teooriat taga. Põhiline, millega Boas tegeles oli evolutsionismi vastu võitlemine. Idee oli, et evolutsionism on jama. Kriitika evolutsionistid ei teinud välitöid, neil puudus endal igasugune kontakt põlisrahvastega üle maailma. Kirjalike allikate alustel, raamatute, raportite alusel lõid suuri inimkonna arengu skeeme tugitooliteadlane. Boas ütles, et peaks käima välitöödel, käima vaatamas, kuidas mingid rahvad elavad. Evolutsionistide kaitseks võib öelda, et tollal polnud keegi veel selle peale tulnud, et peaks ise minema kaugete rahvaste juurde küsitlema jne. Kas rändamine asendab mõtlemist? (Kant) Boas uuris Ameerika põliselanikke, keeli jne. Ütles, et nad on lihtsalt teistsugused. Kritiseerib rassistlikku lähenemist, rühmitamist. Tal endal vastu mingit teooriat vastu panna pole. Boas ütles, et