,,Tuhkur hobune" Agatha Christie Kriminaalteose detektiiv oli Lejeune, kuigi enamus ajast olid esiplaanil Ginger ja Mark Easterbook, kes pidevalt uurisid juhtumit aina edasi. Detektiiv Lejeune oli rohkem tugitoolidetektiiv, sest raamatus ei olnud kirjeldatud väga palju tema aktiivset uurimist. Selle eest Mark ja Ginger olid rohkem püstolikangelased, kes seadsid endi elud ohtu, et lahendada see saladuslik juhtum. Detektiiv Lejeune oli väga kogenud ja taibukas ning seetõttu ilmselt suutis ta avastada süüdlase. Mark ja Ginger olid isikuomaduste poolest väga aktiivsed ja ettevõtlikud, eriti Ginger. Kuna Gingeril puudus hirm ning kartus selle juhtumi vastu nagu oli
müsteeriumi lahendus, kuid tuum on selles, et lugu köidab lõdvenematult ning hoiab lugejat haardes, mis on ühtaegu tugev ja õrn ...". "Kellad" kuuluvad raamatute hulka, millele autor pühendas vähe aega ja mis ka ei kajastu tema autobiograafia lehekülgedel. Raamatul on sugulust ammu ilmunud "Seitsme kella saladusega" nii kellamotiivi kui ka salaluurehõngu kaudu. Poirot on siin tegevuse ääremaadel, ning ilmselt on tema osa mõjutanud niisama passiivne tugitoolidetektiiv Nero Wolfe, kelle loojaks oli Rex Stout. "Kellade" ilmumise puhul kirjutas arvustus: "..."Kellad" on küllaltki meeldiv kui tegevusest loobunud ja vanaduspuhkust veetva Hercule Poirot` kirjeldus; raugastunud Poirot kirjeldus, kes tegevusetusest rahutust tundes on valmis tegutsema, lahkumata tugitoolist. Raamat väärib tähelepanu ka kompositsiooniliste trikkide ja võtete poolest, mis oma sädelusega pimestaksid nooremaidki konkurente. (...) Öelgem lihtsalt, et tegemist