) Eelpool nimetatud uuringust lähtuvalt toodi välja õpilase probleeme ennetavad meetmed: Probleemide varajane märkamine (juba lasteaias). Selleks tuleb hinnata lapse sotsiaalset toimetulekut enne kooli. Soovitav on luua sotsiaalpedagoogi ametikoht lasteaeda. Kohanemisriskiga laste vanematele võimaldada profülaktiline koolitus enne lapse kooliminekut. Õpilaste vanemate kaasamine. Vanemate aktiivne kaasamine on abiks kogu koolile, samuti kooli tugispetsialistidele. Erinevate koostöövõrgustike loomine, mis mõjutavad positiivselt õpilase toetamist: koolipersonalivaheline, eri koolide tugiisikutevaheline, kooliväliseid spetsialiste kaasav, probleemidega õpilaste edukogemuste jagamiseks kohtumisvõrgustik. Siinkohal on vajalik rahaliselt toetatud tugispetsialistide võrgustiku olemasolu (koolitusteks, supervisioonideks), et tagada nn võrgustiku väsimise vältimine.
8% 1 0 0% 29 Võhma Gümnaasium 5 19 54.3% 4 23 65.7% 3 22 62.9% 2 10 28.6% 1 7 20% 30 Kokkuvõte Oma uurimistöös analüüsisin Võhma ja Haljala Gümnaasiumi õpilaste hinnanguid oma kooli õpikeskkonnale ja õpimotivatsioonile. Hinnangud kooli õpetajatele, tugispetsialistidele ja direktorile olid kesised. Personalil jääb teatud olukordades vajaka oskustest. Hinnang kooli füüsilisele keskkonnale olid head, õpilased ei tundnud puudust valgusest jms. Kooli vaimne keskkond on aga õpilaste arvates pingeline. Koolides ka kiusamist, kuid seda ei peeta eriti suureks probleemiks. Haljala kooli õpilastele meeldib, kuid Võhma Gümnaasiumi õpilastele pigem ei meeldi koolis käia. Koolide traditsioonidena tuuakse välja väga erinevaid sündmusi ja tähtpäevi.
annaabi.ee 
