keelt. Enamus räägib inglise keelt ja ainult 2,21 % spetsialistidest räägib muud keelt, kui hispaania keelt või inglise keelt. See näitab, et klient ei saa emakeelset abi. Viimastel aastatel on seda olukorda üritatud muuta. On tehtud ülikoolides kraadiõppe programme, millega koos käib suurem praktika ja rahvusvaheline koostöö. Ülikoolides julgustatakse kaasama erirahvusest õpilasi, sealhulgas vähemusrahvaste seast. Tugispetsialistidel on võimalus otsida abi erinevatest kultuurilistest ja keelelistest erigruppidest. Otsida kontakti vähemusrahvastelt ja Ameerika põlisrahvastelt. Osaleda erinevates täiendõppe kursustel, kus keskendutakse just kakskeelsete õpilaste toetamiseks. Oluline on ka tugispetsialistide enda individuaalne algatus teenuse pakkujana. See antud kokkuvõte on juba üks abivahend spetsialistidele, kes peavad tegelema kakskeelsete autismispektri häirega lapsega
Tugisüsteemid koolis ,,Ideaalis terendub tulevikupilt, kus me ei pea õpilasi märgistama kategooriate alusel hariduslike erivajadustega ja nn tavaõpilasteks, vaid kõik õpilased moodustavad haridussüsteemis terviku ning vajadusel saavad kõik need, kel õppimises mingid takistused või probleemid, vajalikku abi ja tuge õpetajatelt või koolis töötavatelt tugispetsialistidelt" (Kivirand, 2014, 4). Tõepoolest, parima lahenduse saavutamiseks tuleb õpetajatel ja kooli tugispetsialistidel teha koostööd. Küsimus või probleem võib tekkida vaid selline milliseid tugispetsialistid koolis töötavad ja kas nad katavad tekkinud vajadused? Järgnevalt lähtun oma kooli HEV õpilase õppe korraldusest ning püüan analüüsida väikese maakooli võimalusi tugisüsteemide võimalustest. HEV-õpilase toetamise ja õppe korraldamise põhimõtted tuleb koolidel kirjeldada oma kooli õppekavas ning see eeldab