oluliselt vähenenud tänu mikroskeemi-sisestele tööpunkte stabiliseerivatele tagasisideahelatele, samuti ka tänu AVR-le. Nii on jäänud põhilisteks mõjutajateks selektiivsete ahelate ajaline stabiilsus. Olukorra parandamiseks on siin kaks võimalust: ·kas kasutada stabiilsemaid elemente (näiteks kvartsresonaatoreid), või (ja) siis kasutada selektiivsete ahelate järgihäälestust. Automaatse sageduse järgihäälestuse (ASH) struktuurid tuginevad: ·sageduse võrdlemisele etteantud tugisagedusega, veasignaali tekitamissele, veasignaali järgi sageduse järelhäälestusele. Seega võrreldakse häälestatavat sagedust etteantuga. Siinjuures tugisagedust võib ette anda erineval moel. Nii võrreldakse: ·Sagedusega, mille muutuse korral muutuvad elektrilise skeemi parameetrid (resonants-sagedusega, silla tasakaalusagedusega vms), Stabiilse generaatori sagedusega, Mõlema ülalmärgitud tugisageduse võrdlemistega
Kuna saatjate kandevsagedus hoitakse väga püsiv, siis osutub ka sagedussüntesaatoriga VV häälestus väga stabiilseks. Lihtsaim meetod on otsese sagedussünteesi meetod. Sel juhul vajalik OSC-i sagedus saadakse tugisageduste harmooniliste kombinatsioonidega. Kuna aga paljudel juthudel (nt. ringhäälingu VV-tes) on vaja katta lai sagedusala, siis kujuneks süntesaator väga keeruliseks. Seepärast kasutatakse sageli kaudsünteesi meetodit, kus ARS võrdleb pidevalt OSC-i sagedust stabiilse tugisagedusega ja sageduse kõrvalekalde korral häälestab OSC-i vajaliku sunas järele. Tegelikult valitakse tugisagedus madal, mis saadakse põhisagedusega võnkuva kvartsgeneraatori sageduse mitmekordsel jagamisel. Seega peab süntesaator sisaldama muudetava jagamiseteguriga sagedusjagureid OSC- i sageduse jagamiseks. Sageduse automaatreguleerimine põhineb siin faasi automaatsel reguleerimise süsteemil. Sagedussüntesaator koostatakse ühe või mitme spetsiaalse integraallülituse baasil.
annaabi.ee 
