2011). Mänd eraldab ka fütontsiide, mis puhastavad õhku mikroobidest ja mõjuvad seega tervisele hästi (Tamm, 2001). 5 1.5. Kasutusalad Männi puit on pehme ja kerge ning seega hästi töödeldav. Puidu tihedus on 530 kg / m 3. Puitu on kerge värvida, peitsida, poleerida ja lakkida. Kasutatakse enamasti mööbli valmistamiseks (Mänd, 2011), kuid ka liiprite, tugipuude, elektri- ja sideliinipostide valmistamiseks, paberi- ja vineeritööstuses, laevaehituses ja küttepuiduna (Kaevats, 1992). Männipakust lõhestatud peergudest punustakse korve ja märsse (Tamm, 2001). Männivaigust toodetakse tärpentini ja kampolit. Kändudest ja vaigurikastest tüveosadest aetakse tõrva. Männiokastest toodetakse C-vitamiini, eeterlikku õli ning loomasöödana kasutatavat okkajahu ja pastat. Noori männikasve ja pungi kasutatakse meditsiinis (Kaevats, 1992).
tugipuid. Maakoja alumine osa võis olla mulla- või kivivall, ülevalpool olid kas lõhestatud puutüved või toht, mis kaeti turbapätsidega ja mille peale asetati raskused. Maakoja põhi võis olla ümara või pikerguse põhiplaaniga, uksega esisein tahapoole kaldu ja muud seinad püstised. Koola poolsaare maakoja variandil võis sõrestik olla tugevdatud koja ülemises osas tugipuid ühendavate lattide ja põikpuudega ning lahtiste ritvadega koja ees ja taga; tugipuude ülaossa tehtud aukudest pandi läbi nn suitsupuu, mis tugipuud kokku sidus, koja põhi kaeti kuue- või seitsmenurkse laudadest põrandaga. Koja katteks kasutati laudu, kasetohtu ja mättaid. Koolasaamide maakojal oli varasemal ajal koja tagaseinas väiksem uks, mida peeti pühaks ja mida kasutasid mehed jahile või kalale minnes ja sealt tulles. Kahekümnenda sajandi alguses asendus see kalapõiega kaetud aknaga. Magamisasemeteks olid põrandale asetatud
annaabi.ee 
