Esimest korda hävis linnus ilmselt 1211. aastal, kui suur vallutajate vägi tuli Metsepole kaudu Sakalasse. Teine rünnak toimus 1215. aastal ja pärast piiramist linnus süüdati. Kolmandal korral hävis linnus lõplikult 1223. aastal suure orduvastase ülestõusu käigus. Lõhavere linnuse õuel oli palju väiksemaid hooneid ning üks suurem. Samuti oli ka seal kaks kaevu. Kasutusajal piiras linnuse õue kõrge liivavall, mille siseküljel oli 2,5 m kõrgune tugipostidega palksein. Liivavalli harjal olid tugevad palkkindlustused. Linnuse peavärav asus mäe kirdenurgas. Selle 1,5 m laiuse käigu varisemist takistasid paeplaatidest laotud tugimüürid. Linnuse piiramise puhul said kaitsjad vett linnuse õue kaguosas asunud 10 m sügavusest kaevust. Allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%B5havere_linnam%C3%A4gi http://et.wikipedia.org/wiki/Lembitu http://www.muuseum.viljandimaa.ee/?id=127&op=body
kaal. 3 Gravitatsiooniseinad jagunevad: massiivseteks (betoon-ja kiviseinad) õhukesteks (raudbetoonseinad). Süvendi nõlvade toestus. Ülalpool pinnasevee taset rajatavate süvendite nõlvad võib tugistada lihtsa vertikaallaudisest toestusega või inventaarse kilptoestusega. Sügavamate süvendite korral võib kasutada vertikaalsete terasest tugipostidega horisontaallaudisega toestust. Esmalt rammitakse või vibreeritakse pinnasesse I- profiilist püsttoed. Kaevamise käigus asetatakse horisontaallaudis ja vahetoed. Laudise, vahetugede ja postide mõõtmed määratakse arvutusega pinnasesurvele. Pinnasevee tasemest sügavamale rajatavate süvendite seinad tuleb toestada vettpidava seinaga - sulundseinaga. Materjaliks on seejuures puit või teras. Puidust sein tehakse punnitud laudadest või prussidest
Ungari rahvalikku ehituskunsti on mõjutanud ökoloogilised tingimused: Lääne- ja Põhja-Ungari metsaaladel kasutati puitu ja tellist, tasandikel tellist ja savi või saviplonni. Katus oli kas pilliroo-, õlg- või sindelkatus. 19. sajandi algul elati veel tares, mis toimis ühtlasi ka köögina. Enamik Ungari maamajadest olid 19. sajandil ühekorruselised ehitised, kus ruumid ehitati üksteise kõrvale. Majad olid nii seest kui väljast valgeks lubjatud. Sageli ehitati maja ette võlvitud tugipostidega verandad (tornác). Majad olid otsaseinaga tänava poole, sissekäik ühe külje peal. Majja sisenemisel oli esimene ruum eeskoda, mille tagaosas oli köök. Elutuba oli tänava pool, toas oli mesipuusarnane savi- või kahhelahi; teisel pool asus sahver. Kõikide ruumide 42 uksed avanesid eeskotta. 19. sajandi lõpul ehitasid jõukamad talupojad täiendava ,,puhta toa" (tiszta szoba), mida
annaabi.ee 
