6. Kihilatile müüritisekihte märkides arvestatakse kihi paksuseks 88 mm paksuse tellise korral a. 90 mm b. 100 mm c. 110 mm 7. Mismoodi armeeritakse keramsiitplokkmüüritis? a. Iga seina kõrguse meetri kohta tuleb teha üks armeeritud vuuk b. Kergkruus plokist müüritist ei armeerita c. Armeeritakse iga kahe rea tagant 8. Kas mullbetoonplokkidest müüritises on armatuuri paigaldamine silluse tugipindade alla kohustuslik? a. Ei ole kohustuslik b. On kohustuslik c. On kohustuslik kui majal on rohkem kui üks korrus d. 9. Kuidas armeeritakse pildil olevast plokist laotud müüritis? a. Iga nelja rea tagant b. Iga viie rea tagant c. Sellist müüritist pole vaja armeerida 10. Materjali mahukaal on a Materjali mahuühiku kaal ilma poorideta b Materjali mahuühiku kaal looduslikus olekus (pooridega)
Rajalekinnitus peab olema selline, mis võimaldaks individuaalselt sobivaima "Valmis!" asendi sissevõtmist. Tavaliselt leitakse kehaehitusele ja võimete tasemele vastav lähtepakkude asetus ja lähteasendid treeninguprotsessis katsetuste teel. Enamkasutatav on nn. tavaline ehk normaalne lähtepakkude asetus: 1. lähtepakk 1,5-2 pöiapikkuse kaugusel lähtejoonest, 2. lähtepakk 1. lähtepakust ca 1-1,5 pöiapikkuse võrra tagapool. Pakkude külgsuunaline vahe on üks rusika laius. Pakkude tugipindade reguleeritavad kaldenurgad seatakse tavaliselt: 1. pakul 40-45°, tagumisel pakul 50-60° nurga alla. Kasutatakse ka teravamaid, laugjamaid kaldenurki (vastavalt 25-30° ja 35-45°). Arvatakse, et need suurendavad säärelihaste eelvenitust (-pingestust) asendis "Valmis!" ja tõstavad äratõukevõimsust. Kaldenurki tuleb vähendada ka pakkude lähtejoonele lähemale asetamisel. Muidu surutakse keharaskus asendis "Valmis!" liigselt kätele. Algajail kiirjooksjail
juhul, kui postid-talad on suurema ristlõikega ja neid on seetõttu harvemalt. Samuti jäetakse need sageli nähtavaks. Kesk-Euroopa vanad puitkarkassmajad on ehitatud posttalameetodil. Postide ja talade omavahel sidumiseks kasutati varem keerukaid tappliiteid, tänapäeval aga üha enam metallist liitmikke. Liitmike variante on tohutult, tihti kombineeritakse neid mitmesuguste lihtsamate tappide, tugipindade ja muuga Postide-talade liited jäetakse sageli sees ja väljas nähtavaks ning tehakse nii lihtsaks kui võimalik. Jätkuvpostidega karkass Sel juhul kasutatakse kandvateks postideks pikki prusse, mis ulatuvad läbi mitme korruse. Meetod on töömahukas, kuna mitmete eripikkuses postide lõplik mõõtusaagimine toimub poolvalmis karkassil turnides. Seepärast tuleks eelistada platvormmeetodit, millega karkass märksa kiiremini katuse alla saadakse