Flavonoolid annavad värvuse nt. hariliku hobukastani õitele. Mõningaid flavonoidglükosiide tuntakse aga P-vitamiinina kui kapillaaride mebmbraanide läbilaskvusfaktoreid. Flavonoididid funktsioneerivad taimes kaitsemehhanismina. Nad kaitsevad lehtede nukleiinhappeid ja valke UV-kiirguse eest. Vigastuse või nakkuse korral kutsuvad nad esile fenoolsete ühendite biosünteesi, mis aitavad kaasa haigustele vastupanumehhanismidele taimes. Ka käituvad nad rakuseina tugimaterjalidena. Flavonoidühenditel on oluline mõju taime võimele kasvada karmides tingimustes, kuna nad aitavad likvideerida stressiga tekkinud vabu radikaale. (On leitud, et antotsüanidiinide hulk õies võib olla mõjutatd keskkonnamõjude varieeruvuse ja stressi taluvuse poolt. Need taimed, mille õied olid pigmentatsiooniga, kasvasid edukamalt veepuuduses. Pigmendita õitega taimed kasvasid värviliste õitega taimedest paremini keskmise niiskusega pinnasel
kellel tekib selliseid materjale oma tootmise kõrvalproduktina (näiteks pinnase koorimine 49 ehitusplatsidelt, teetrassidelt vm). Orgaaniliste materjalide voogude kindlustamiseks on kõige mõistlikum korraldada hästi toimiv kompostimajandus. 5.2. Kasvupinnaste tootmiseks vajalikud tugimaterjalid Kasvupinnaste tugimaterjalidena, teisisõnu mineraalsete komponentidena, kasutatakse põhiliselt moreenide ja jääjõgede setete baasil välja kujunenud ladestusi ehk maavarasid. Moreenid ehk jääsetted on tekkinud mandrijää tegevuse tagajärjel ning koosnevad sorteerumata ja kihistumata materjalist: Soomest ja Soome lahe põhjast kaasa toodud kristalsetest kivimitest ja nende murenditest, aga ka kohalikust aluspõhjast pärinevast materjalist. Need materjalid paiknesid nii mandrijää all, pinnal kui sees