Pärast Gallia lõplikku vallutamist alustasid roomlased keiser Claudiuse (41- 54 pKr) valitsusajal aastal 43 pKr uut ekspansiooni. Keldi hõimude vastupanu ja ülestõusud suruti maha ning vallutatud aladele rajati uus provints Britannia (nimetus pärineb Inglismaal elanud ning hiljem anglosakside poolt hävitatud keldi hõimu brittide nimest). Põhjast lähtuvate põlisrahvaste rünnakute tagasilöömiseks ning edasiste vallutuste tugiliinina rajati risti läbi saare kaks suurejoonelist kindlustustesüsteemi: 120 km pikkune 17 kindluse ja 80 väravaga Hadrianuse vall Solway lahest kuni Tyne`i suudmeni (ehitamist alustati 121 pKr) ja sellest veelgi põhjapoole 63 km pikkune Antoniuse vall Sotimaa piirile, Forthi jõe suudmest kuni Clyde`i suudmeni (ehitamist alustati 142 pKr). Roomlaste tugipunktideks vallutatud provintsis olid linnad (nt Londinium hilisem London) ning maale rajatud villad (maamõisad).
55-54 eKr. Pärast Gallia lõplikku vallutamist alustasid roomlased keiser Claudiuse (41- 54 pKr) valitsusajal aastal 43 pKr uut ekspansiooni. Keldi hõimude vastupanu ja ülestõusud suruti maha ning vallutatud aladele rajati uus provints Britannia (nimetus pärineb Inglismaal elanud ning hiljem anglosakside poolt hävitatud keldi hõimu brittide nimest). Põhjast lähtuvate põlisrahvaste rünnakute tagasilöömiseks ning edasiste vallutuste tugiliinina rajati risti läbi saare kaks suurejoonelist kindlustustesüsteemi: 120 km pikkune 17 kindluse ja 80 väravaga Hadrianuse vall Solway lahest kuni Tyne`i suudmeni (ehitamist alustati 121 pKr) ja sellest veelgi põhjapoole 63 km pikkune Antoniuse vall Sotimaa piirile, Forthi jõe suudmest kuni Clyde`i suudmeni (ehitamist alustati 142 pKr). Roomlaste tugipunktideks vallutatud provintsis olid linnad (nt Londinium
annaabi.ee 
