vähenemine. Teised vajalikud vitamiinid on B-vitamiinid, mis on hädavajalikud süsivesikute, valkude ja rasvade ainevahetusele. B-vitamiine saadakse näiteks tera-ja aedviljadest, maksast, kalast, lihast ning kalast. Kui B-vitamiine ei ole organismis piisavalt on tulemuseks masendus, väsimus, nahaprobleemid või siis kasvuhäired. Üks hädavajalikum vitamiin on ka C-vitamiin, mis toodab inimese organismis luustikule ja tugikudedele kollageeni. C-vitamiin aitab ka haavade paranemisel ning toimib antioksüdandina koos teiste antioksüdantide, nagu E- vitamiini ja seleeeniga. C-vitamiini saadakse tooretest puu-ja aedviljadest, kui inimene C- vitamiini ei tarvita on tulemuseks näiteks veritsevad igemed, vähene vastupanuvõime külmetustele, aneemia või nõrgad veresoonseinad. Üks olulisem vitamiin on ka D-vitamiin, mis on hea kaltsiumi ja fosfaadi ainevahetusele, teisiti öeldes luustiku tervisele. D-vitamiini
Eriti vajame me tasakaalu sportides. Mida rohkem ebakindlam on hüppeliiges, seda suurem on vigastuste oht. Sobiv jalats kaitseb Vigastuste teket ja vaevusi võivad põhjustada tugi-liikumisaparaadi kaasasündinud anatoomilised iseärasused ja kõrvalekalded selle normaalsest ehitusest. Vaevuste põhjuseks võivad aga olla ka sobimatud jalanõud. Individuaalselt sobimatu jalats tähendab suuremat koormust liigestele ja teistele tugikudedele ning tagajärjeks on krooniline ülekoormus. Kui tähtis on hea jalats, ilmneb näiteks asjaolust, et igal jooksusammul mõjuvad labajalale, põlvele, puusale ja lülisambale koormused, mis ületavad 3-5 kordselt inimese enda kehakaalu. Õige jalatsi valik on seetõttu olulise tähtsusega vaevuste ja ülekoormuskahjustuste vältimisel. Jalats peab summutama sportimisel tekkivaid põrutusi, toestama jalga ja juhtima selle liikumist sammu eri faasides. Tark küsib nõu
Anatoomia konspekt 1. Koe mõiste: Koeks nimetatakse ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogumit. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende lühiiseloomustus: Epiteelkudedele on iseloomulik kiire regeneratsioonivõime, mistõttu ta etendab olulist osa haavade paranemisel, side- ehk tugikudedele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus, lihaskudedele on iseloomulik ehituslik element kontraktiilne müofibrillid, närvikudedele on iseloomulik et kude koosneb närvirakkudest ehk neuronitest ja neurogliiarakkudest. 3. Nimeta kudede liigid, nende esinemine inimorganismis: Katteepiteelkude (nahk), Näärmeepiteelkude(kehanäärmed on selle päritoluga), Sensoorne epiteelkude
lima (karikrakkudest seedesüsteemis). 8. Epiteelide regeneratsioon Füsioloogiline regeneratsioon- uued epiteeli rakud tekivad olemasolevatest epiteeli rakkudest, mitmerealistes ja mitmekihilistes epiteelides on jagunemisvõimelised vaid basaalrakud Reparatiivne regeneratsioon- epiteelid on väga hea reparatiivne regeneratsiooni võime. Siiski tekid naha vigastamiselt kõigepealt sidekude, mis asendatakse hiljem epidermisega 9. Tugikudedele üldiseloomustus, ülesanded Moodustab eri elunditele tugistruktuure Kõigi alaliikide (side-, luu-, rasv- ja kõhrkude algvormiks embrüonaalne sidekude Alaliigid erinevad rakuvaheaine poolest, mida rakud toodavad ise ja eritavad väljapoole Enamiku koest on rakuvaheaine, mis moodustab erilisi kiude (retikulaar-, kollageen- ja elastiinkiud) 10. Rakuvaheaine koostiskomponendid, nende ülesanded Kollageen- annavad koele tõmbetugevuse
annaabi.ee 
