või sisekeermeks. Väljast keermetatud varrast nimetatakse poldiks (kruviks), seest keermetatud ava aga mutriks. Keermel eristatakse järgmisi elemente: 1. profiil. Profiili järgi keermed on - kolmnurksed , ruudu- ja trapetsikujulised , tugi- ja ümarkeermed . Profiili iseloomustab profiilinurk. Meeterkeermete profiilinurk =600, toll- ja torukeermel = 550, trapetskeermel = 300, tugikeerme küljed on 30 ja 300 all. 2. keermesamm P. Keermesammuks nimetatakse kahe naaberniidi samanimeliste külgede vahet, mõõdetuna piki keerme telge. 3. keermetõus H. Keerme tõusuks nimetatakse pikkust, mille võrra tõuseb keermeniit ühe täispöörde jooksul. 4. keermekäik n. Keermekäiguks nimetatakse niitide arvu, mis pöörlevad ümber silindri. Sõltuvalt niitide arvust jagatakse keermed ühekäigulisteks ja mitmekäigulisteks
välis- või sisekeermeks. Väljast keermetatud varrast nimetatakse poldiks (kruviks), seest keermetatud ava aga mutriks. Keermel eristatakse järgmisi elemente: 1. profiil. Profiili järgi keermed on - kolmnurksed (joon. 137a), ruudu- ja trapetsikujulised (joon. 137b,c), tugi- ja ümarkeermed (joon. 137d,c). Profiili iseloomustab profiilinurk. Meeterkeermete profiilinurk =600, toll- ja torukeermel = 550, trapetskeermel = 300, tugikeerme küljed on 30 ja 300 all. 2. keermesamm P. Keermesammuks nimetatakse kahe naaberniidi samanimeliste külgede vahet, mõõdetuna piki keerme telge. 3. keermetõus H. Keerme tõusuks nimetatakse pikkust, mille võrra tõuseb keermeniit ühe täispöörde jooksul. 4. keermekäik n. Keermekäiguks nimetatakse niitide arvu, mis pöörlevad ümber silindri. Sõltuvalt niitide arvust jagatakse keermed ühekäigulisteks ja mitmekäigulisteks
annaabi.ee 
