aastal (Eesti mõisaportaal). Inimasustus pole antud piirkonnas eriti tihe ning ei mõjuta oluliselt piirkonna loodust. (Joonis 2. Järvere mõis. Allikas: www.google.com) (Joonis 1. Piirkonna geograafiline asukoht. Allikas: google map) 3 Vagula Järv Vagula järv (joonis 3) paikneb Võru maakonnas, järve idaosa piirneb Sõmerpalu vallaga. Võru maakonna teemaplaneeringu järgi paikneb Vagula järv rohelise võrgustiku Vagula tugialal, mis on riikliku tähtsusega tugiala. Roheline võrgustik on määratud Võrumaale iseloomulike liikide säilimise ja ökosüsteemide, looduslike, poollooduslike jt väärtuslike ökosüsteemide kaitsmiseks. Järve pikkus ida-lääne suunas on 4,6 km, laius ligi 1,7 km. Praegu on järve kõrgus merepinnast 69,2 m. Kõige sügavam ehk 11,5 m on järv keskosast kagu pool. Vagula kaldad on madalad, põhja, ida ja lääne pool enamasti liivased, kohati ka kruusased või klibused,
Saksa väejuhatusel oli õigus, et Punaarmee oli juba mõnda aega ettevalmistanud rünnakuks Narvale. Narvast põhja poole oli koondatud 2. löögiarmee 75 000 meest ja Auvere sillapeale oli koondatud 130 000 meheline 8. armee. Hirmuäratav oli Punaarmee tehniline ülekaal: suurtükiväe osas oli see kaheksakordne. Venelastel oli 546 lennukit (Sakslastel 46). 24. juuli hommikul avas 1648 suurtükki ja miinipildujat tule Saksa positsioonidele Auvere tugialal. Päeva lõpus tõrjuti tagasi tankide toetusel. Rünnak sundis Saksa väejuhatust taandumisega kiirustama. 26. juulil tungis Punaarmee purustatud ja sakslastest maha jäetud Narva linna. Sakslaste taandumine kandis raskeid kaotusi. Tannenbergi liin: Sakslaste üksused asusid nüüd Tannenbergi liinil, mis kulges üle Sinimägeda. Punaarmee üksused jõudsid 26. juulil liinile ning asusid seda ründama. Pommitati, rünnati, piirati ümber, tankide, jalaväe ja õhurünnakute abil. 29
annaabi.ee 
