ja astmelauad 3) neutraalala ehk nullalad (ala, mille sees saab laiendada tugialasid ja ribastruktuure, samuti võib neid vaadata kui puhvertsoone Tugialad moodustatakse: loodus- ja keskkonnakaitseliselt väärustatud aladest, massiivsetest looduslikest aladest, looduskaitsealuste ja väärtuslike objektide kogumikest, väärtuslike maastike hindamisel tuvastatud aladest Koridoride moodustamisel: saab arvestada pinnamoodi, vetevõrku, tugialade vastastikust paiknemist, liikide levi- ja rändeteid, ühenduskohti suurte tugialade ja linnadega 13 Teemaplaneeringuga seatavad kasutustingimused. Võimalused ja meetmed teemaplaneeringu eesmärkide elluviimiseks. Roheline võrgustik tugialad ja koridorid (erinevate värvidega) piirkond rohelise võrgustiku sidususe tugevdamiseks konfliktala
ei pea välja tegemagi (Aitsam, 2008). Roheline võrgustik koosneb ühtseks tervikuks ühendatud tugialadest ja koridoridest (Keppart, 2006). 4.1. Rohevõrgustiku tugialad Tugialadeks on suuremad loodusmaastikud, millele rohevõrgustik toetub. Tugiala on väärtuslikum osa kaitsealadest, kõik loodus- ja linnualad ning suuremad loodusmaastiku osad. Viimasteks on Eestis enamasti metsamassiivid mandril ning väärtuslikumad veealad: meri, järved, jõed. Tugialade vahel asuvad rohekoridorid, mis ühendavad tugialasid jt rohelise võrgustiku elemente ja on vajalikud liikide populatsioonisisesteks liikumisteedeks. Puhvrid, astmelauad ja sõlmed toetavad rohevõrgustikus tugialasid ja rohekoridore, see tähendab annavad liikidele liikumisvõimalusi ühest piirkonnast teise läbi kultuurmaistu (Keppart, 2006). Mida suurem roheala, seda suurem on tõenäosus, et peale servaliikide, kes inimnaabrust
annaabi.ee 
