Mis on vedrujäikus? Tähtsaim karakteristik on jäikus ( seos mõjuva jõu ja deformatsiooni vahel), see seos võib olla lineaarne, progressiivselt suurenev või dergessiivne. 8. Kirjeldada vedru projekteerimise metoodikat. Valitakse vedrutraadi materjal, sellele vastav nihkemoodul G ja lubatav väändepinge. Dm Antakse ette vedruindeks c= d piires 6...12(teatmekirjandusest) Arvutatakse tugevustingimustest vedrutraadi läbimõõt d ja ümardatakse lähimale standardsele Leitakse vedru keskläbimõõt ja välisläbimõõt Valitakse lõtk, vältimaks vedru keerdude kokkusurumist töökoormusel Arvutatakse suurim võimalik töökeerdude arv i Arvutatakse vedru deformatsioon tööolukorras ja vedru jäikus Kontrollitakse pingeid vedru piirolukorras Hinnatakse vedru stabiilsust. Enne montaaži vastutusrikkaid survevedrusid ”treenitakse”
nimimõõde. Vajalik pindsurve eeltoodud valemist pmin = FSS / µA. Sellest tulenev ping Lame valemist Nmin=1000pmind(C1+C2)/E+U, kus E on elastsusmoodul (E=2,1. 105), tegurid C1=(d2+d12)/ (d2-d12)- ja C2=(d22+ d2)/ (d22- d2)+ , kus d1 on toru siseläbimõõt ja d2 on puksi välisläbimõõt ning U=5,5 (RaS+RaH). Suurim lubatav pindsurve tugevustingimustest lähtudes, et vältida plastseid deformatsioone nii sisemises kui ka välimises detailis on pmax1= 0,5 T(1-(d1/d)2), kus T on voolavuspiir ja pmax2= 0,5 T(1-(d/d2)2), kus T on voolavuspiir. Nmax1= 1000pmax1d(C1+C2)/E ja Nmax2= 1000pmax2d(C1+C2)/E. 15 Ist tuleb valida minmaalset ülekandevõimet ja purunematust tagavate pingude alusel.
logaritmiline spiraal Joonis 10.20 Kõverjoonelised või kombineeritud purunemispinnad 112 Valitud joone puhul otsitakse proovimise teel joone selline asend, mis annab maksimaalse aktiivsurve. Numbriliselt on lahendatud ka võrrandsüsteem, mis koosneb tasakaalu diferentsiaalvõrrandeist, pidevustingimustest ja Coulomb'i tugevustingimustest ning leitud sellest külgsurve suurused (Sokolovski 1960). Kõik eeltoodud lahendused annavad veidi suurema aktiivsurve kui saadakse tasapinnalise lihkepinna eeldusel. Kuid erinevused on väga väiksed jäädes enamasti alla 5%. Viga võib olla suurem, kui seinal on suur negatiivne kalle (üle 20°) ja samaaegselt pinnasel suur sisehõõrdenurk (üle 35°) ning hõõrdenurk seina ja pinnase vahel (=). Vertikaalse hõõrdevaba seina puhul langevad tulemused kokku