|M | T |σ min|= W τ max = O2: ning W0 4.2 Ümarristlõike ohtlike punktide võrdpinge Joonis 12. Ümarristlõike puntide tasandpingus 3 πD W 0= 16 3 πD W= 32 Tasandpingus taandatakse võrdohtlikuks joonpinguks. III √ 2 Suurima nihkepinge tugevuskriteerium: σ Ekv = ( σ x −σ y ) + 4 τ xy 2 √M 2 + M 2z +T 2 Iga ristlõike ohtlikes punktides võrdpinge: σ III Ekv √ 2
Tugevustingimuses esinevat pinge taset, mida tegelikult esinev pinge ei tohi ületada, nim lubatavaks pingeks. Ühekordsel koormamisel on hapra materjali piirpingeks tugevuspiir. Et selle materjalitüübi tõmbetugevus on üldiselt survetugevusest väiksem, siis ka lubatav tõmbepinge on väiksem lubatavast survepingest. Plastse materjali piirpingeks on voolepiir, mis tõmbel ja survel ligilähedaselt ühtib. ) 6. Tugevuskriteeriumid. 1. Suurima nihkepinge kriteerium (III tugevuskriteerium) – kriteerium põhineb hüpoteesil, et piirseisund tekib sõltumatult pingusest siis, kui suurim pinge saavutab teatud iseloomuliku väärtuse. Katseline kontroll on näidanud, et suurima nihkepinge kriteerium kirjeldab hästi plastsuse sellise materjali piirseisundina, mille käitumine tõmbel ja survel on ühesugune (nt süsinikteras). Seda kriteeriumi ei saa kasutada habraste materjalide jaoks, sest teatavasti
annaabi.ee 
