ehitusega; ülal pehme viltjas kiht, all tihe messingiläikeline. Eestis pillatult, pole leitud läänesaartelt, maa kirde- ja kaguosast. Kuuse elusatel tüvedel, harva ka tüügastel. Tähtsamad juure- ja tüükamädaniku tekitajad: · Juurepess mitmeaastased ja üsna kõvad, seeneliha on hele ja ülaküljel on helepruun koorekiht. Moodustavad kübaraid, kuid on kalduvus mööda puu panda liibunult edasi kasvada. Generatiivhüüfid on pannaldega, tugihüüfid tugevati tsüanofiilsed. On Eestis peamiseks tüve- ja juuremädaniku põhjustajaks. Juurepess levib eostega või kaudselt (juurte kaudu. Puhtpuisutus on puude juured põimunud, kandub sealt edasi. Seepärast loetakse tähtsaks puistus puuliikide vaheldust, sest okaspuudelt lehtpuudele ei levi.) Juurepess põhjustab valgemädanikku! Kuuse-juurepessu viljakeha ülaserva katvad karvakesed on pikemad ja tihedamad kui männi-juurepessul, kuid seda erinevust on raske märgata
5.aug vallutas Punaarmee nii Belgorodi kui Orjoli ning jätkas sakslaste jälitamist. Punaarmee järgmiseks sihiks sai välja jõudmine Dnepri jõeni- suurim veetõke teel lääne suunas, sakslased olid 1942 lõpust hakanud Dnepri jõe läänekaldala rajama idavalli. Selgus, et see vall ei pea, Punaarmee jõudis laial rindel Dnepri jõeni välja, sajad väekoondised ületasid Dnepri jõe lausa käigult, enamik neist löödi tagasi, aga ligi 20 sillapead jäi püsima. Järgnevalt neid tugevati, toodi kohale uusi vägesid, sakslaste idavall osutus lõhutuks enne kui õigupoolest toimima sai hakata. Mõneks kuuks rinne sel joonel siiski peatus. Nov 1943 õnnestus Punaarmeel vabastada ka Ukraina pealinn Kiiev. 1934 ja Kurski lahing tähendasid seda, et nüüdsest peale läks str initsiatiiv lõplikult Punaarmee kätte, Sm oli kaotanud suure osa sõjalisest potentsiaalist. 1944 alguseks oli Sm poolel idarindel 4,9 milj meest
annaabi.ee 
