Sammaldel nõrgalt areneud või puudub. Mahlavool kevadel, kui lehtedes veel taim ei kasuta vett (enne pungade puhkemist) esineb osadel taimedel juurerõhu tulemusena mahlavool puiduosast (kased, vahtrad, pähklipuud). Selline mahl on suhteliselt vähese suhkrusisaldusega. Esineb ka mahlavoolu juhtlimbu niineosast (mitmetel palmidel, agaavidel õisikuraost) selline mahl on palju magusam ja enamkasutatav. B. tugikoed tugevakestalistest rakkudest. Tselluloos annab sitkuse, ligniin (puitumine) jäikuse a. Puidukiud ja niinekiud juhtkimpudes. Annavad taimele sitkuse. Niinekiud kasutatavad sidumismaterjalina. b. Kivisrakud viljades viljaluu, kivisrakud. C. kattekoed tugevakestalistest, tihedalt paiknevatest rakkudest. a. esmane - epidermis katab kõiki noori taimeosi b
0,45g-ni. Rohke kaltsiumi, valkude, fosfori ja vitamiin D sisaldus toidus ja kõrge kolesteroolisisaldus veres suurendavad magneesiumi vajadust. Defitsiit ja kasutamine. Magneesiumi esineb rohkesti värskete taimede rohelistes osades, näiteks spinatis, õlirikastes seemnetes (päevalilli, seesam), mitmesugustes kaunviljades, kapsas, peedis, kartulis, sibulas tillis, peterselli- ja sibulalehtes, samuti idandites, pähklites, ning kõikides tugevakestalistest teristest valmistatud teraviljasaadustes. Loomsetest toiduainetest sisaldavad rohkem magneesiumi piim, linnuliha, kalaliha, austrid. Märkimisväärselt on magneesiumi ka pärmides ning seentes. Siiski kujuneb üsna sageli magneesiumi mõõdukas defitsiit talvel ja kevadel. Põhjusi on siin mitmeid. Toidu töötlemine (küpsetamine jne.) kõrvaldab toidust magneesiumi. Magneesiumi imendumise/omastamise antagonistid on oksaalhape, fütinaat, kortikosteroidid. Oksaalhape (leidub mitmetes ?