Berliinis ja hiljem Roomas sõbrunes ta Stankevitsi ja Bakuniniga. 1842.a. kaitses Turgenev Peterbrui ülikoolis Filosoofia magistri kraadi. Turgenevi dramaatilistes teostes "Rahapuudus" (1846), "Hommikueine pealiku juures" (1849, avaldatud 1856), "Poissmees" (1849) ja "Priileivasööja" (1848, avaldatud 1857) "väikese inimese" kujutamisel avalduvad Gogoli traditsioonid ja side Dostojevski psühholoogilise maneeriga. Kogumik "Küti kirjad" (1847-52) on noore Tugenevi kõige tähelepanuväärsem teos. See avaldas suurt mõju Vene kirjanduse arengule ja tõi autorile ülemaailmse kuulsuse. Turgenevi kontsepstioon rahvuslikust karakterist omas suurt tähtsust Venemaa eesrindliku üldsuse mõtlemise arengule. Turgnevi raamatute poole pöördusid eesrindlikud inimesed kui pärisorjuliku korra kaotamise veenva põhjuse poole. Romaanis "Aadlipesa" (1859) on teravalt püstitatud küsimus (inimeste) ajaloolitest Saatustest Venemaal
Berliinis ja hiljem Roomas sõbrunes ta Stankevitsi ja Bakuniniga. 1842.a. kaitses Turgenev Peterbrui ülikoolis Filosoofia magistri kraadi. Turgenevi dramaatilistes teostes "Rahapuudus" (1846), "Hommikueine pealiku juures" (1849, avaldatud 1856), "Poissmees" (1849) ja "Priileivasööja" (1848, avaldatud 1857) "väikese inimese" kujutamisel avalduvad Gogoli traditsioonid ja side Dostojevski psühholoogilise maneeriga. Kogumik "Küti kirjad" (1847-52) on noore Tugenevi kõige tähelepanuväärsem teos. See avaldas suurt mõju Vene kirjanduse arengule ja tõi autorile ülemaailmse kuulsuse. Turgenevi kontsepstioon rahvuslikust karakterist omas suurt tähtsust Venemaa eesrindliku üldsuse mõtlemise arengule. Turgnevi raamatute poole pöördusid eesrindlikud inimesed kui pärisorjuliku korra kaotamise veenva põhjuse poole. Romaanis "Aadlipesa" (1859) on teravalt püstitatud küsimus (inimeste) ajaloolitest Saatustest Venemaal
annaabi.ee 
