................................................ 3 Töö põhiosa............................................................................................................................ 4 Kokkuvõte............................................................................................................................... 7 Kasutatud materjal.................................................................................................................. 8 Sissejuhatus ESTCube-1 on Eesti Tudengisatelliidi projekt. Projekt algas 2008. aasta suvel Tartu Ülikoolis, selle eesmärgiks oli edendada tudengite kosmosetehnoloogiaalaseid teadmisi. Projekt on olnud hindamatu õppevahend teaduse, tehnoloogia, tehnika ja matemaatika ainetes ja andnud tudengitele praktilise kogemuse kosmosetehnoloogia arendamises. Lisaks on projekti kaugemaks eesmärgiks Eesti kosmose- ja kõrgtehnoloogilise tööstuse arendamine, koolitades eksperte ja levitades teadmisi kosmosetehnoloogia vallas
Hendrik Ehrpais Sündinud 25. juuni. 1992 (26) Rapla vallas Haridus Tartu ülikool 29.08.201117.06.2015 Bakalaureuseõpe füüsikas 01.07.201506.06.2017 Magistriõpe arvutitehnikas 16.08.2017... Doktoriõpe füüsikas Töökohad ja ametid 01.09.201631.12.2017 Tartu Observatoorium, Insener (0,50) 01.01.201831.05.2018 Tartu Ülikool, Loodus- ja täppisteaduste valdkond, Tartu observatoorium, nooremteadur (0,50) Eesti tudengisatelliidi SA ESTSAT OÜ Teeninduskäigu lisainfo Loengute pidamine Tartu Ülikoolis LOFY.01.044 Sissejuhatus kosmosetehnoloogiasse LOFY.01.047 Kosmose ja militaartehnoloogia seminar LOFY.01.078 Kosmosetehnoloogia projekt Jooksvad projektid VLTTO18089 "Maavaatluskaamera prototüübi loomine kuupsatelliidile (8.01.2018-30.04.2020)" MLTTO17225I "Järgmise põlvkonna ettevõtjate treenimine praktiliste meetmete vahendusel kosmosetehnoloogia valdkonnas (1.03.2017-31
tehnikateaduste, astronoomia ja meteoroloogia vallas. · kogutakse andmeid pikaajalise kosmoses osaletakse ka haridusprogrammides ja viibimise mõju kohta tehakse rahvusvahelist koostööd. inimorganismile. Eesti ja kosmoselennud 2012. aastal kavatsetakse Eesti tudengisatelliidi programmis ehitatud EstCube-1 Maa orbiidile viia.
saavutatav näiteks kosmosesõiduki pöörlemapanemisel ümber oma telje Lisaks peab kosmoselaev olema survestatud maapinna õhurõhu tasemeni Tähendab avakosmosereiside puhul vahet sõiduki sise- ja välisõhurõhkude vahel kuni 12 suurusjärku Samuti on tarvis igapäevased eluruumid pardal katta radiatsioonikilbiga avakosmoses valitseva radiatsiooni vastu Mars One http://www.mars-one.com EStCube-1 Eesti esimene satelliit Eesti tudengisatelliidi programm 7. mai 2013 Orbiidi kõrgus maapinnast Ca 650 km Side lakkas 19. Mai 2015 Huvitavad faktid Rahvusvaheline kosmosejaam teeb maa orbiidile 16 korda päevas ringi peale Vene astronautidel on seal jaamas USA vetsude kasutamine keelatud peale selle mitmekordset ummistamist Marsi EVA suit maksab umbes 12 miljonit dollarit 1999 hävis Nasa 125 000 000 dollarit maksev kosmoselaev, sest üks mees oli teinud arvutusvea - kasutanud meetrisüsteemi asemel
........................... 7 Kasutatud allikad.....................................................................................................................................................10 KOOLI_NIMI 2 ÕPILASE_NIMI ESTCube-1 2013 Eessõna ESTCube-1 on Eesti tudengisatelliidi programmi raames ehitatud ja 7. mail 2013 Guajaana kosmodroomilt Prantsusmaal Euroopa Kosmoseagentuuri kanderaketiga ,,Vega" Maa orbiidile viidud tehiskaaslane ehk teisisõnu, Eesti esimene satelliit. ESTCube-1 orbiidi kõrgus maapinnast on umbkaudu 650 kilomeetrit, satelliidi kiirus orbiidil umbes 7,46 km/s. Aga samas referaadi koostamise ajahetkel oli kiirus 7,51km/s ja asus Arktika kohal. ESTCube-1 on hariduslik koostööprojekt, milles osalevad tudengid ja
● Teoreetiline kosmosesõiduki käitursüsteem, mis kasutab jõuallikaks päikesetuule dünaamilist rõhku. ● Purje seade tekitab peenikeste traatide ümber elektrivälja, mis toimib “virtuaalse” purjeriidena ning mille abil saab see päikesetuules leiduvatelt prootonitelt hoogu. ● Elektriline päikesepuri võimaldab kiiret ja säästlikku liikumist päikesesüsteemi piires. Elektriline päikesepuri ESTCube-1 ehitus Mõõtmed ja kaal Eesti tudengisatelliidi kavandamise käigus otsustati ehitada 1U standardi nõutele vastav tehiskaaslane, s.t. ● Kuupsatelliidi “põhja” külgede pikkused peavad olema 100,0±0,1 millimeetrit. ● Satelliidi sügavus või kõrgus 113,5±0,1 millimeetrit. ● Kuupsatelliitide standard näeb ette massi ülempiiriks 1U mõõtudega 1300 grammi (ESTCube-1 kaalub 1048 grammi) ESTCube-1 alamsüsteemid Elektritoite alamsüsteem (lühend EPS) ● Satelliidi töö seisukohast üks olulisemaid süsteeme,
saamiseks satelliiditaldrikut. • Tänu GPS-satelliitidele saame ringi liikuda kasutades navigatsiooniseadmeid. Ajalugu • Esimeseks maa tehiskaaslaseks oli Sputnik 1 • Sputnik 1 lennutati orbiidile NSV Liidu poolt 4. oktoober 1957 • Sputnik 1 abil mõõdeti esmakordselt vahetult kõrgatmosfääri tihedust • Viimane side Sputnik 1-ga oli 26.oktoobril 1957, mille järgselt ta langes tagasi Maa Sputnik 1 koopia atmosfääri ja põles. EstCube-1 • Tudengisatelliidi programmi raames ehitatud Eesti esimene satelliit. • Lennutati orbiidile 7.Mail 2013 guajaana kosmodroomilt kanderaketiga vega • Lisaks õppe-eesmärgile oli satelliidil teaduslik ülesanne- testida elektrilise päikesepurje töökindlust kosmoses. EstCube-1 satelliit • Missiooni lõpp oli 17. veebruar 2015 Hubble kosmoseteleskoop • Hubble'i teleskoop saadeti kosmosesse kosmosesüstikuga Discovery 24. aprillil 1990. • Tema ehitamine nõudis
annaabi.ee 
