Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. Festingeri katse: Ees ootab tüütu ja vastik ülesanne. Grupil tudengeil, kes selle juba sooritasid, paluti rääkida teistele ülesande täitmist ootavatele tudengitele, et milline see eesolev ülesanne on. A kirjeldada ülesannet ja seda ilma rahata s.t. B 1 USD + palve valetada see ülesanne meeldivamaks C 20 USD + palve valetada see ülesanne meeldivamaks Siis küsiti neilt endilt, et kuidas see ülesanne oli. 1
3. Siimon, A., Vadi, M. Organisatsioon ja organisatsioonikultuur. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 1999, 269 lk. 4. Türk, K. Eestvedamine. Tartu: Tartu ülikooli kirjastus, 2001, 191 lk. 5. Türk, K. Personali juhtimine. Tartu: Tartu ülikooli kirjastus, 2001, 283 lk. 6. Vadi, M. Organisatsioonikäitumine. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2001, 339 lk. 104 Lisa 1. SWOT tüüpvead · Tihti ununeb tudengeil ära, et sisekeskkond tähendab neid aspekte, mida organisatsioon saab ise mõjutada; väliskeskkond = paratamatus millega tuleb leppida või mida ära kasutada. Võimalused lahter on väliskeskkonna kohta ära kirjuta sinna sisekeskkonna asju nagu näiteks suurendada reklaami osakaalu või tõhustada personalitööd: need on sisekeskkonna teemad ja tuleb sõnastada sobivaiks tugevuste või nõrkuste lahtri jaoks.
annaabi.ee 
