Kuid nende kriitika turmtuli osutus nõrgaks. Põhiline argument, et see squatterite apostel on neetud kapitalist, hunt lambanahas. De Soto põhimõtted on vastuolus Marxi teesiga: kapitalism kontsentreerib kapitali järjest vähematesse kätesse. De Soto vastus on lihtne, esiteks ei tegele ta majandusteooriaga, vaid arendab konkreetse ühiskonna majandust. Teiseks, erinevalt oponentidest, ei ole ta Marxi tudeerinud valikuliselt ja meenutab Marxi ennustuse konteksti: mida arenenum on kapitalistlik majandus, seda vaesemaks muutub töölisklass, ja seda mitte ainult relatiivselt, vaid ka absoluutselt. Seega peaksid maailma vaeseimad inimesed olema USA töölised. Ja üldse ei suhtu de Soto Marxisse sugugi halvasti. Tal on kaks saksa lambakoera: Marx ja Engels («nad on sakslased, karvased ja ei austa võõrast omandit»).
Kuramaal samuti u 25 000, koole u 380. Järelikult suuremad koolid. Nutuses olukorras Latgale. 4600 õpilast. 19. saj II p suurenes järk-järgult ka lätlaste osatähtsus kõrgemates õppeasutustes, see tähendas õige paljud läti talupoegade järeltulijad jõudsid juba linnakoolidesse, mõned gümnaasiumitesse ja üksikud kogunisti ülikoolidesse, kusjuures ülikoolides tuli kõne alla lähim e Tartu Ülikool. Seal tudeerinud lätlasi on hakatud koguni nimetama omaette nimega – terbatnieki. 19. saj II p võib kõnelda korraga paarist-kolmekümnest läti talupojast, kindlasti rohkem kui eestlasi. Tartu Ülikool ei jäänud siiski ainsaks kõrgemaks õppeasutuseks, kus oli võimalik ka läti talulastel õppida, 1851 – Riia vaimulik kool ja Riia vaimulik seminar (kõrgem aste). Vaimulik kõrgharidus. Vastu võeti sinna just ennekõike kohalikke, põlisrahvaste lapsi. Mõeldud muidugi venestamise