b. Eksoepiteliaalsed näärmed, neid on enamik 2) Näärmerakkude kihtide arv sekretoorsel lõpposal a. Ühekihilise lõpposaga näärmed valdav osa b. Mitmekihilise lõpposaga näärmed näiteks rasunäärmed 3) Sekretoorsete lõpposade kuju a. Tubuloossed näärmed torukujuline b. Alveolaarsed näärmed põiekujuline c. Atsinoossed näärmed paksu seinaga põie kujuline d. Tubuloalveolaarsed ja tubuloatsinoossed näärmed 4) Viimajuhade hargnemise alusel a. Lihtnääre hargnemata viimajuha b. Hargnenud lihtnääre c. Liitnääre 4. loeng A. Arend 5) Sekretsiooni viis a)merokriinsed e. ekkriinsed näärmed eritis väljub rakust b) apokriinsed näärmed rakust eraldub jupp c) holokriinsed näärmed kogu rakk on eritise sees 6) Sekreedi viskoossus a)seroossed näärmed b) mukoossed näärmed
eksokriinsed - välissekretoorsed – viimajuhad olemas. Glandulae exocrinae. Näärmerakkude kihtide arv sekretoorsetes lõpposades: * ühekihilise lõpposaga näärmed - valdav osa näärmetest * mitmekihilise lõpposaga näärmed - rasunäärmed Sekretoorsete lõpposade kuju järgi: * tubuloossed näärmed - toruja kujuga lõpposad * alveolaarsed näärmed - põisja kujuga lõpposad * atsinoossed näärmed - väliskujult põisjas, valendik väga kitsas * tubuloalveolaarsed ja tubuloatsinoossed näärmed Sekretsiooni viis: * merokriinsed näärmed - raku maht ei muutu, enamik higinäärmed * apokriinsed näärmed - rakumaht muutub väiksemaks, apokriinsed higinäärmed * holokriinsed näärmed - kogu rakk läheb sekreediks, rasunäärmed Sekreedi viskoossuse järgi: * seroossed näärmed - vedel valguline nõre * mukoossed näärmed - tihe viskoosne nõre – lima * seganäärmed – sisaldavad nii seroosseid kui mukoosseid näärmerakke. Nt seromukoossed – suurele