vastuhääli. Koolid proovivad õpilasi korralikeks inimesteks kasvatada, mis põhjustab konflikti koolivormi pooldajate ja vastuolijate vahel. Kool tahab, et õpilased kannaksid korrektset riietust, nagu korralikes töökohtadel näiteks kontori töötajatel. Olen kuulnud, et lohakas riietus paneb inimesi endid ka lohakalt käituma. Korralikud riided aga samas panevad selles käiva inimese ennast korrektsemana, tublima ja töökamana tundma. Sellest järeldades peaks koolivorm inimeste töökust ja õppimistahet suurendama, kuid see on vaid utoopia. Koolivormi probleem tõstatati väidetavalt sellepärast, et väiksemad lapsed pidavat narrima üksteist firmamärkida pärast. Hiljem saavad nad täiskasvanumaks ja ei pööra sellele erilist tähelepanu. Koolivormiga proovitakse saavutada ka seda, et kõik õpilased tunneksid ennast võrsetena. See muudab inimesed sarnasemaks kuna kantakse ühte värvi
1503. aasta sügisel tehti Leonardole Firenze valitsuse poolt ettepanek, et too maaliks linna raekojua uue saali seinale ,,Anghiari lahingu". Nad tahtsid saali seinu kaunistada legendaarsete lahingute piltidega. Leonardo võttis pakkumise vastu. Et miski teda tema usinuses maalimisest kõrvale ei viiks, lasi ta teha ukse seina nii, et ta võiks otse minna oma toast paavstisaali, kus ta pidi maalima. Oli ähvardatud, et võidaks selle maali maalimiseks leida ka teise ja tublima meistri ja sellepärast oli lepingus kirjas: üksnes sel juhul, kui Leonardo hakkab maalima ,,seinale", ei tohi signore'd ilma tema nõusolekuta tellimist teisele kunstnikule üle anda. Leonardo oli isegi saanud täpsed instruktsioonid, kuidas maalida. Riigisekretär Machiavelli oli isiklikult koostanud süzee. 9. juunil, 1504, suri Leonardo isa Piero da Vinci. Ta oli kaheksakümneaastane ja jättis järele kümme poega ning kaks tütart. Leonardo oli alati olnud pahane oma
hetkel on nihestatus, mis viib kõik absurdini. Unenäo loogika). Selline lähenemine läheb Nõukogude Eesti kirjandusse. Arvo Valton (1935 ... ) Lühivormide viljeleja. Prosaist. Novellikogu ,,Veider soov". Hakkab muutma seniseid suundi Eesti kirjanduses. Teda ei huvitanud töö eesrindlane vaid pööras pilgu lihtsa inimese poole. ,,Veider soov" räägib sellest kuidas ajakirjanik läheb kolhoosi ja teeb intervjuu väga lihtsa tööinimesega mitte kõige tublima/kangelasega. Püüab tabada midagi uut inimese elus, väikeseid nüansse. Leebe huumor saadab seda kõike. Klassikuks sai 68ndal aastal ,,Kaheksa jaapanlannat" novell. Suurde tehasesse tulevad 8 jaapanlannat, väliskülalised. NL oli rasketööstus arendatud. Külaliste saabudes anti lihtsale töölisele Georgile tutvustada tehast ja tutvustada igat ruumi, et 8J'nnat saaksid võimalikult suure ülevaate. Rasketööstus, õlised mehed, suured masinad ja saabuvad 8 jaapanlannat oma kimanodes
annaabi.ee 
