Kirjanik ja filosoof Albert Camus sündis 1913. aastal Alžeerias Mondovi linnas põllutöölise perekonnas. Tema ema oli hispaanlanna, isa suri varakult. Suurest kitsikusest ja majandusraskustest hoolimata läks ta õppima Orani ülikooli filosoofiat. 1934. aastal liitus ta Prantsuse Kommunistliku Parteiga, millest ta aasta hiljem välja astus. Tema pahempoolne „angažeeritus“ jäi püsima ning olenemata kimbutavast tuberkoloosist oli ta ühiskondlikult aktiivne. Ta sai filosoofiaõpetaja tunnistuse ja hakkas tegelema ka teatriga. 1935. aastal asutas ta töölisteatri, kus tegutses nii näitlejana kui dramaturgina. 1938. aastal töötades ajakirjanikuna väljaande „Alger Republican“ juures, astus ta välja Alžeeria vähemusrahvaste kaitseks. Pärast selle sulgemist sõitis Camus Pariisis, tegi kaastööd „France-Soir’ile“ ja võttis seejärel osa vastupanuliikumisest
1920.a algas kirjaniku suhe Milena Jesenskaga, mis päädis teosega ,,Kirjad Milenale''. Olles puhkusel Läänemere ääres, kohtus Kafka Dora Diamantiga, kellest sai tema armuke ning elukaaslane. Koos põletasid nad suure osa Kafka teostest. 1924 naases ta Berliinist Prahasse, tuberkoloos oli halvenenud ning õde Ottla hoolitses ta eest. Oma surivoodil tegeles Kafka novelliga ,,Nälja kunstnik'', mis oli inspireeritud tema enda võimetusest süüa. Tuberkoloosist tingitud valu tõttu suus ja kurgus ei suutnud ta süüa ja suri nälga. Surnukeha viidi Prahasse ning maeti 11. juunil 1924 Zizikovi linnaosa Uuele Juudi Kalmistule. Kafka kartis, et inimesed suhtuvad temasse halvasti. Tegelikult pidasid kirjanikuga kohtunud inimesed teda väga meeldivaks. Lapsena ei olnud Kafka huvitatud füüsilisest aktiivsusest. Vanemaks saades hakkas ta tegelema sõudmise, ujumise ja matkamisega. Huvi tundis ta ka alternatiivmeditsiini, filmide ja lennukite vastu.
annaabi.ee 
