ulatudes mõnekümnest kuni mõnesaja aastani. Puudel on üks, vahel mitu võrdselt arenenud tüve, millede eluiga võib ulatuda mitmekümnest aastast tuhandete aastateni. Puittaimede tüvi on kujult enamasti ühtlaselt ahanev koonus, v.a paksenditega haiguslikud erisused, mis vahel on kirjeldatud ka põhiliigi vormide või teisenditena (maarjakask – Betula pendula var carelica; muhumänd – Pinus sylvestris f gibberosa; muhukuusk – Picea abies f tuberculata). Puittaimede varrel moodustub kasvades võra mitmel viisil. Monopodiaalse harunemise puhul kasvab peatelg pidevalt ladvapungast ja sellest allpool asuvatest külgpungadest arenevad esimese järgu külgoksad, millest omakorda lähtuvad teise järgu jne külgoksad. Monopodiaalse harunemisega on okaspuud ja mõned lehtpuude perekonnad (tamm, vaher). Sümpodiaalse harunemise korral lõpetab peatelg teatud arenguastmel kasvamise ning sellest
'Pyramidata'; 2. Väheste okstega sordid: 'Virgata'; 'Cranstonii'; 'Dicksonii'; 3. Rippuvad (leina)vormid: 'Inversa'; 'Aarburg'; 'Frohburg'; Loreley'; 'Pendula Major'; 'Rothenhaus'; 'Viminalis'; 'Wartburg'; 4. Värvilised okkad: 'Argentea'; 'Argenteospica'; 'Aurea'; 'Coerulea'; 'Finedonensis'; 5. Erinevate käbidega: f. chlorocarpa; f. erythrocarpa. 6. Erinevate okastega: 'Cincinnata'; 7. Erineva tüvega: 'Tuberculata'; II grupp - kasv madal, tavaliselt 3-5 m kõrge; 1. Kitsaskoonusja võraga: 'Wills Zwerg'; 'Concinna'; 2. Laikoonusja võraga: 'Compressa'; 'Conica'; 3. Kerajad: 'Globosa'; 4. Leinavormid: 'Acrocona'; 'Reflexa'; 5. Värvilised okkad: 'Aurea Magnifica'; III grupp - kääbusvormid, alla 3 m kõrged; 1. Koonusja kujuga: 'Maxwellii'; 'Ohlendorffii'; 'Pygmaea'; 'Barryi'; 'Capitata';
annaabi.ee 
