Nicot, Portugali printsessi kätt paluma, tutvus ta Lissabonis "kõiki tõbesid raviva imerohu" ehk tubakaga. Nicot tutvustas tubakat ka prantsuse kuninganna Katariina de Medicile. Viimane leidis tubakast abi oma krooniliste peavalude vastu. Prantsuse õukonnas saigi tubakas tuntuks "kuninganna 4 taimena". Ka euroopa teistesse õukondadesse levis tubakas kõigepealt arstirohu ja nuusktubakana. Rootsi loodusteadlane K. von Linne andis tubakataimele Nicot auks nime "Nicotiana tabacum", kuigi tegelikult oli Nicot ainult üks paljudest tubakataime levitajatest. Algul suitsetati mitmesuguseid eeterlikke õlisid sisaldavaid taimi: lavendlit, paiselehte jt. Tubakas oli Ameerika mandri asukas ja teda Vanas Maailmas ei tuntud. 1492. avastati Ameerika ja õige pea jõudsid Euroopasse kaks taime, mis määrasid Vana Maailma ajaloos ettearvamatult palju: tubakas ja kartul. Tubakas toodi Euroopasse muide juba Kolumbuse enda laevadega
Kui 1559. aastal tuli prantsuse kuninga saadik Jean Nicot printsessi kätt paluma Portugali, tutvus ta Lissabonis tubakaga. Nicot tutvustas seda ka prantsuse kuninganna Katariina de Medicile. Too leidis tubakast abi oma krooniliste peavalude vastu. Ka euroopa teistesse õukondadesse levis tubakas kõigepealt arstirohu ja nuusktubakana. Algul suitsetati mitmesuguseid eeterlikke õlisid sisaldavaid taimi, nt lavendlit ja paiselehte. Rootsi loodusteadlane K. von Linne andis tubakataimele Nicot auks nime "Nicotiana tabacum". Inglismaal muutus suitsetamine kiiresti populaarseks ka kõrgkihi hulgas. Üheks piibusuitsetamise kombe õukonda toojaks oli ka inglise mereimpeeriumi looja ja tubakakasvataja sir Walter Raleigh. Soovitati Londonisse saabujail käia St. Pauli katedraalis meistrite käe all piibusuitsetamise kunsti õppimas. Korralik dzentelmen pidi oskama puhuda nii suurenevaid kui kahanevaid rõngaid ja puhuda välja suitsu nina kaudu. Umbes 16
annaabi.ee 
