Lisaeelarve moodustatakse siis, kui tulusid laekus rohkem. Kasutatakse ettenägematuteks kulutusteks. Valitsuse reservfond planeeritakse eelarvesse sisse ja on n.ö. tagavararaha ettenägematuteks kulutusteks. Maksud Neid kogub riik, et end finantseerida e. end ülal pidada. RIIKLIKUD maksud: KOHALIKUD maksud: OTSESED KAUDSED *üksikisiku tulumaks 21 % *aktsiis 20 % tubakalt, volikogu võib kehtestada- *töötuskindlustus 2,8 % alkoholilt, mootori- *paadimaks *pensionikindlustuse II kütuselt *lõbustusmaks sammas 2 % *käibemaks 20 % kau- *maamaks *sotsiaalmaks 33 % - pade ja teenuste hinna- *reklaamimaks jne. maksab tööandja lisana *maamaks *hasartmängumaks
3. Varanduste üleminekute maksud a) Kinnistumaks b) Pärandusmaks 4. Lõivud a) Tempelmaks b) Kohtulõivud ja maksud c) Patendid ja proovid 5. Muud maksud a) Teede kapitalimaks b) Trahterimaks c) Lõbustusemaks d) Teised maksud 6. Tollid a) Sisseveotoll b) Väljaveotoll c) Teised tollid 7. Aktsiisid a) Veinidelt, napsidelt ja likööridelt b) Õllelt c) Tubakalt d) Teised aktsiisid ja selle patendid Maksude kogumisega tegeles valdavalt eriaparaat nn maksuinspektoraat eesotsas üheksateistkümne maksuinspektoriga, kes teostasid Maksude Talitluse direktori juhtimisel maksustamist Eesti Vabariigis. Vastavaid ametnikke koolitati Maksuinspektorite Instituudis, mis oli Eestis Vene võimude poolt loodud juba 1885.aastal. Eestis domineerisid ülekaalukalt kaudsed maksud. Otseste ja kaudsete maksude suhe oli 1924.a 1:3-le ning 1930 koguni 1:5-le