1970. aastatel uskusid paljud, et tehnoloogiline progress suudab lahendada kik hiskonnaprobleemid, sealhulgas vhendada vaesust ja poliitilisi erimeelsusi. Tegevjuhtide mju tugevnemine majanduses vhendas jrk-jrgult juriidilise omaniku rolli ettevtetes, aga ka hiskonnas tervikuna. Niisugune areng oli sedavrd ldine, et hakati rkima koguni MNEDZERIDE REVOLUTSIOONIST. Kujunes KESKKLASS krge kvalifikatsiooni ning kindla ja suhteliselt krge sissetulekuga inimesed, kes ttasid ametnikena broodes ja pankades, pakkusid haridus-, tervishoiu- vi nustamisteenuseid. Tehnoloogiline progress lhendas ka INIMESTE ELUSTIILE. Tstushiskonda iseloomustas maa ja linna, proletaarlase ja kodanlase elustiilide suur erinevus. 20. sajandi keskpaiku aga inimeste eluolu ja tarbimine htlustus. Selle majanduslikuks eelduseks oli elatustaseme ldine tus, kuid erilist rolli mngis MASSTOOTMINE JA MASSIKULTUUR. Raadio, televiisor, telefon ja klmkapp
l Preestritel korraldav vim templites, juhtivad preestrid valiti ülikute hulgast.*Krgemad v epealikud l l Kirjutajad ehk keskmise ja madalama astme ametnikud l l Sjav gi koosnes suures osas talupoegadest l l Talupojad harisid vaarao ehk riigi maad; t itsid kindlaid kohustusi ja koormisi l l K sitlised ttasid enamasti vaarao ja ülikute teenistuses, allusid riigiv imu kontrollile. Said tasu toiduainete ja tarbeesemetena. l l Orjad orjusesse langenud talupojad ja k sitlised ning sjavangid. Mesopotaamia lk 4958 Aeg ja riigid Iseloomustus IV aastatuhande lpp, III aastatuhat eKr *kiilkirja olemasolu