Lydia Koidula Elulugu Ta lpetas 1861. aastal Prnu saksa krgema ttarlastekooli. Prast seda abistas isa ajalehets. Tartus elades vttis Koidula osa trkavast eesti vaimuelust ning vljendas loomingus rkamisaja vaateid. Lydiale andis lisanime "Koidula" rkamisaja tegelane Carl Robert Jakobson, kui ta avaldas oma aabitsas Lydia kirjutusi. 21. novembril 1871 tehti avalikkusele teatavaks Lydia Koidula ja Tartu likooli arstiteaduskonna lti rahvusest lipilase Eduard Michelsoni kihlus. 19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Aastal 1874 sndis
saadab pidevalt naiselikke signaale. Noorest Lilli Suburgist on aga jnud kll ksainuke hall foto ja ega me pris tpselt ei teagi, milline ta just oli. Ta on sellel fotol krinoliinkleidis, seljas on tal tna-pevastegi kriteeriumide jrgi moekas sviitritaoline r ja muu hulgas katab ta oma alaluga valge rtikuga, et mitte lasta vlja paista videtavalt inetul armil. Niisuguse rtiku varjus sndis palju kummalisi mtteid, vastuolulisi ja kirjuvitu unistusi, millest ks Rousseau vaimus ttarlastekooli loomine. (2003) Selles käiakse alguses välja mehelikult positsioonilt naise kui tabamata ime kujund (millega näivad teksti täpitähti ja jutumärke asendama pandud kunstipärased -id suurepäraselt korreleeruvat), seejärel küsitakse Suburgi väljanägemise kohta, millest üksainuke hall foto ei anna täit selgust ja lõpuks distantseerutakse kangelanna kummalistest mõtetest, ammugi siis vastuolulistest unistustest. Ilu mõiste on küll eituse läbi kohal, seoses videtavalt inetu armiga.